12 mai 2016

Logistika ajab segadusse

Asun mina esmaspäeval eriarstile aega panema, kui mu silm märkab midagi kahtlast. Mis mõttes mu haigekassa kehtib kõigest septembri lõpuni? Ikka kauem peaks ju! Pärast väikest guugeldamist avastan, et see tähendab ühtlasi, et mu vanemahüvitis saab siis läbi, mitte detsembris, nagu ma arvanud olin. Aga ... siis pean ma ju tööle minema ja Ernsti lasteaeda panema ja tegema neid asju, mida ma ei taha! Või oot, tegelikult ju tahan? No olgu, aga ma oleksin tahtnud selliste otsustega veidi kauem mediteerida, mitte olla nendeks sunnitud. Mina ja mu valimisarmastus.

Terve teisipäeva olin väikeses paanikas, sest kusagilt ei paistnud sobivaid lahendusi. Pidasin plaani väike kodune töö suveks vaadata, uurisin eralasteaegade kohta, minestasin, kui nende hindu nägin ja olin lihtsalt veidi ärevil. Ei saa öelda, et see kuidagi aidanud oleks või mu unekvaliteeti parandanud oleks.

Kolmapäev aga - otsekui ära vahetatud! Esiteks kirjutati mulle töölt, et juulis oleks vaja üks kataloog tõlkida - pole probleemi! Ongi see kodune elu siin pikale kiskunud. Teiseks tuli paar tundi hiljem kiri, et Ernst on saanud lasteaiakoha. Õikale, otse mu vana elukoha kõrvale - no kas saab midagi paremat olla? Ma elan küll teises linnaservas, aga ma tõesti ei tahtnud teda panna Kesklinna lasteaeda, sest siin pole kusagil sobivat õuemängukohta ning arvestades, mis lugusid ma Kesklinna lasteaedades käivatest lastest kuulnud olen - no ei. Parem see armas ja suure aiaga lasteaed Õismäel, kus ma ise pärdikuna mängimas käisin - lasteaias ma ju käinud pole.

Nii et elu on ilus.

Kommentaare ei ole: