Ühel päeval otsustas Kaisa, et meie elus on liiga vähe punki, ning kamandas mu reedeks Vennaskonna kontserdile. Loomulikult olin ma nõus, sest kuidas saakski sellisele pakkumisele ära öelda - mina ja Vennaskond oleme ju otsekui taevas laulatatud paar. No või vähemalt midagi sarnast. Nii seadsimegi reede õhtul sammud mu kõrvalmajja kontserdile - üks kesklinnas elamise eelised on kahtlemata see, et Rock Café on mu majast umbestäpselt kolmeminutilise jalutuskäigu kaugusel. See asjaolu tingib ka selle, et saan valida veidi ebamugavamaid riideid ja jalatseid, sest ei pea neil terve linna läbi taaruma. Kontsert oli aus ja hea, mõnus värskendus pärast reedest tööpäeva. Veetsime seal mõnusalt aega ja selle käigus palusin ma Kaisal mind hoiatada, kui ma mõnele mittepandavale tüübile kogemata naeratan - mu silmanägemine on nimelt vahepeal õige halvaks muutunud. Kaisa hea inimesena lubas mind sellistel rasketel hetkedel toetada, aga õnneks sellist vajadust ei ilmnenud. Veidi häiris mind see, et Trubetski kandis oma tavapärase nahktagi asemel halli värvi villast pintsakut, mis muutis ta otsemaid paarkümmend aastat vanemaks - üks õige punkar ikka nii ei käitu.
Naljakas, kuidas mõned inimesed kasvavad mõne aastaga kodusteks ja teised jälle punkariteks.
Laupäeval ei saanud ma poole päevani magada ja eelmist õhtut meenutada, vaid läksin hoopis varahommikul kirikusse lühtreid puhastama. Leerilaste rõõmud. Kirikus oli mõnus, kuigi vähesed unetunnid olid oleku veidi hõredaks muutunud ning redeli otsas turnimine ja lühtrite tupsutamine ei muutnud olukorda paremaks. Pärast paari(kümment) tassi kohvi tundsin ma aga ennast taas inimesena ja leidsin, et ega sellist ilusat päeva saa ju ometi lõppenuks lugeda - miks mitte minna hoopis ragbit vaatama? Pallimängud eesotsas jalgpalliga on mulle ju alati meeldinud. Nii vedasingi oma meespere Kalevi staadionile ning üritasin seal sotti saada,kuidas need reeglid ragbis ikkagi on. Ega väga hästi aru küll saanud, aga et Eesti võitis (mäng oli Slovakkiaga), olin siiski rahul. Ja siis koju, sest pühapäevaks oli tarvis valida leerikleit. Tegelikult oli see mul juba mõttes välja valitud, aga ma olin ekslikult arvanud, et see kleit on mulle paras. Vale puha! Ma olen vahepeal kaalu päris tugevalt kõigutanud, nii et mu kaunis sinine kleidike, mida kanda tahtsin, lotendas mu seljas nagu kartulikott. Vaatasin siis oma traditsioonilist leerikleiti, mille olin 16-aastaselt ostnud, et seda toona leeris kanda. See oli isegi paras, aga paistis nii tohutult läbi, et ilmselt oleksid inimesed kirikus arvanud, et ma eksisin uksega, kui tegelikult stripiklubisse esinema minna tahtsin. Mis siis teha? Õnneks oli mul järel ka 9nda klassi lõpetamiseks ostetud kleit (mida ma toona ei kandnud) ja mis nüüd ikka veel kenasti paras oli - valik tehtud! Siis veel kingad ja sukad ja soeng ja ...
Pühapäev oli siis kauaoodatud leeripäev. Õnneks oli ilm ideaalselt päikeseline, tuulevaikne ja soe, nii et ei pidanudki tormiga võideldes kirikusse minema. Kogunesime varem kirikusse, paanitsesime, kas usutunnistus on ikka peas ja ... hakkaski pihta! Kes pole enne jumalateenistusel käinud, see ilmselt ei tea ka, kuidas leeritalitus käib ja ma ei viitsi seda üksipulgi lahkama ka hakata, aga olgu siis öeldud, et väga ilus oli. Isegi armulauavein ei tilkunud kleidile, kuigi ma seda alguses veidi kartsin. Minestamist kartsin ka, aga isegi see ei juhtunud, nii et üks tõeliselt õnnelik leeriõnnistamine.
Pärast läksime Lyoni hommikusöögile ja pärast seda Kalamaja päevadele. Ma ei tea, kas seal oli mingi programm ka, sest meie jalutasime sealt lihtsalt läbi ja kuna Ernst ilmutas magamajäämise märke, siis hoidsime lärmakamatest kohtadest eemale. Sellegipoolest istusime ka mõnes mõnusas kohvikus ja nautisime ilusat ilma.
Vanadele rongiistmetele tehtud kohvik tekitas mus nostalgiat ja tõi meelde need korrad, kus ma pühapäevaõhtuti Tartusse kooli sõitsin. Oleksin tahtnud kohvikus edasi nostalgitseda, aga kohad olid otse loomulikult täis.
Uus nädal tuleb ilmselt rahulikum, aga kui ilm vähegi lubab, tahaks ikka võimalikult palju aega väljas olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar