Mu telefonis on üsna eklektiline muusikavalik ja millegipärast on sinna sattunud paar lugu 90ndatest. Näiteks Flame - Tee läbi enese. Täna keriski just see laul ette ning ma hakkasin mõtlema, kas toona kuulatavat muusikat ka tehti? Tehti ju? Mu enda mälestused on muidugi üsna ähmased, sest ma olin ikka pärdik, mis pärdik, aga miski siiski meenus.
Paljudele seostuvad üheksakümnendad kindlasti selle lauluga:
Või siis toonase vaipakloppimis-päkapikudiskoga. Kanal2-s oli 90ndate muusika kohta oluliselt põhjalikum ülevaade, kui mida kunagi anda suudaksin, aga mind jäi tsipa häirima see ühekülgsus - põhiliselt keerutatigi Jami ja 2 Quick Starti ümber ning unustati, et leidus ka palju head. Vaid üks saade oli siis "alternatiivsest" muusikast. See viga tuleb nüüd parandada.
Mr Lawrence on minu arvates üks parimaid Eesti ansambleid läbi aegade ja nende parim omadus on see, et nende muusikal pole ajamärki küljes. Just eile kuulasin laulu "Stoney Ground" ja unelesin. Jube kahju, et nad enam ei tegutse! Mu suur lemmik on aga see:
Seda kuulasin ma eile ikka rohkem kui ühe korra.
No ja otse loomulikult Metro Luminal ja Vennaskond. Kes siis ei teaks "Pille-Riinu"? Vot see laul iseloomustab minu jaoks üheksakümnendaid, mitte mingi Mono Fans vms. Lapsena õnnestus mul läbi lugeda ka see raamat, mille põhjal too laul kirjutatud on, aga kahjuks on see nüüd kadunud. Vennaskonna ja Metro sulest ilmus veelgi puhast kulda.
Sel ajal, kui teised tšikid minu klassist Spice Girlsi fännasid, olin mina suur Smilersi austaja. Olen siiani ja ma ei valeta, kui ütlen, et mul on peas absoluutselt kõik Smilersi laulud. 90ndate lõpus kuulasin ma igatahes andunult plaate "Olen kuul" ja "Mõistus on kadunud". Minu suur lemmik oli "Nagu hunt":
Mis ma olin siis ... 8-9-aastane ega saanud muhvigi sõnadest aru, aga ikkagi tundus see nii ahvatlev: "Kas sa tunned, kuidas elu sulle ohvriks mind toob ... " nüüd olen ma neid laule kümneid ja sadu kordi üle kuulanud ja veendunud, et mul oli ikka kuradi hea muusikamaitse.
Terminaator meeldis mulle ka, aga rohkem mõju hakkas avaldama alles siis, kui ma tiinekaeas olin ja esimeste armastuste järele õhkasin. Ilmselt lootsin toona, et keegi laulab kunagi mulle ka nii:
Kas ma pean mainima, et see jäigi vaid unistuseks? Termikat kuulasin ma aga ka oma ülikooliaegadel ja hiljemgi. Mingitel segastel asjaoludel õnnestus mul üht nende laulu ka karaokes laulda. Millist, sellest vaikib ajalugu. Olen kuulnud nurinat, et Termikas pole mingi rokkbänd, aga samas - ega ma polnud 90ndatel ka eriline rokipiff, nii et mulle sobis!
***
See väike kokkuvõte oli küll üsna mainstream-muusikale suunatud, aga nagu mainitud, siis olin ma toona liiga väike, et süviti muusikamaailma uurida ja praeguseks on ka mälu oma tööd teinud. Kirjutasingi välja selle, mis mul meeles on, sest ma olen nimelt see laisk inimene, kes kunagi fakte guugeldada ei viitsi. Kui keegi teab aga veel midagi ägedat Eesti üheksakümnendatest - ja ei, Click OK ei ole äge - võib rõõmsalt oma teadmisi minuga ka jagada.
5 kommentaari:
Mulle meeldib ka Smilers. Huvitav on see, et millegipärast peab enamik mu tuttavaid neid mingiks jubedaks süldibändiks. Mulle meeldib Smilers eelkõige nende laulutekstide pärast.
90ndate teistmoodi diskomuusikast meenub veel näiteks Zone. Toona ma seda väga hinnata ei osanud, aga võrreldes päkapikudiskoga tegid nemad ikka kvaliteetset muusikat. Jaxy oli ka päris huvitav. Ja Insignia, kellel küll vist vaid üksikud lood olid.
Kohe hakkan neid soovitusi kuulama.
Eks neile, kes teavad Smilersilt vaid laulu "Viis kasti õlut ja palju viina", võibki jääda mulje, et fuhh, laulavad ainult joomisest. Mina kuulsin vist esimesena laulu "SInu küljes kinni" ja see tundus nii äge!
Jaxy oli hea, "like a shadow" näiteks. Poistebändidest kuulasin mina toona Up`n Downi. Zonel oli palju häid lugusid, Duubel+ oli diskotaevas tegija, Maarja Liisi 90-ndate lugusid on päris lõbus praegu kuulata (Kohtumine jms), Nancy oli siis täitsa kuulatav, Jam, Code One, Mr Happyman.... Bände oli palju, enamik sai tuntuks oma ühe-kahe kitiga aga häid laule tegelikult oli küll.
Jäääär (Inboiler) valimatult kõik, eriline lemmiklaul Soo. Diristix Sinuga Sügises. O Si Ne Ne laul ja Caater. Ja noh, Vennaskonnalt valimatult kõik, Õhtud Moskva Lähistel on eriline lemmik. Tuberkuloited ja Ummamuudu ja Untsakad.
Tuberkuloited on ka päris kuulatav, aga ma unustan selle alati ära, kui muusikat valima hakkan. Eks muidugi leidus nii mõndagi head, aga millegipärast domineeris mingi jubedus.
Postita kommentaar