Pärast blogiauhindade jagamisel käimist sattusin järelkaja lugedes igasugustele stiili ja moodi puudutavatele kirjatükkidele. Eriti hämmastas mind, kui ühe kauni noore tütarlapse (minust noorema) kohta öeldi, et ta polnud oma vanusele vastavalt riides, vaid oli liiga tütarlapselik ja värviline ja LIIGA LÕBUS. Kusjuures ta polnud läbipaistvates ja litsakates riietes või lehvide ja kiisupiltidega, vaid igati kaunis punases kleidis, mis igati ta rõõmsa olekuga kokku läks. Ma olin veidi aega sõnatu, kui aru sain, et eestlaslikult konservatiivsele maitsele on see liig mis liig - mõelda vaid, keegi julgeb olla lõbus ja värviline! Marss koju, krunn pähe ja hallid riided selga, mis sentimeetritki nahka ei paljasta! Lisaks jäi ette, et ta hakkab abielluma ja siis ei tohi ju ... lõbus olla? Värvilisi riideid kanda? Mein Gott, mul on hea meel, et sellised moraalijüngrid ei näe, kuidas ma vabal ajal ringi käin: kui lühikeste kleitide, kui läbipaistvate pluuside ja milliste jalkasärkidega. Vahel suisa punaste kleitide, punaste pükste ja sädelevate riietega! Äärmiselt kombetu minust ma tean, eriti, kuna ma olen abielunaine, ema ja see tähendab mõistagi vaid üht: ei mingeid seelikuid, mis lõppevad pahkluust kõrgemal, ei mingeid erksaid värve, null dekolteed. Tegelikult ka?
Aga nali naljaks. Kui ma kingajahil käisin, vaatasin oma professionaalse pilguga riiete poole ka, äkki satub ette midagi ilusat. Ei sattunud. Mõtlesin siis, kas mul on tõesti nii range maitse, millele tänapäeva mood ei vasta, ja otsustasin kirja panna asjad, mida ma hea meelega ei kannaks.
- liiga pastelsed värvid, eriti koos valge värviga. Igav, igav, igav!
- must pits, eriti koos punase värviga. Isegi minu jaoks on see liiga litsakas kooslus.
- trikotaažist kleidid, eriti halli värvi. Midagi pole teha, minu jaoks seostub hall trikotaaž dressidega.
- lohvakad, taskutega kleidid
- A-lõikelised kleidid
- haaremipüksid
- lillelised püksid
- 7/8-pikkuses püksid (eriti lillelised, need toovad kananaha ihule)
- pintsakud
- kuldsete kettidega kleidid, pluusid, püksid
- beežid riided
- leopardimustrilised riided
- suurte firmalogodega riided (siia alla käivad ka Michael Korsi kotid, millega beibed uhkelt ringi käivad)
- suurte lillede või neerumustriga riided - eriti neerumustriga!
- pikitriibud
- tepitud joped
- ...
Nüüd tuli päris pikk nimekiri, aga paraku pole see veel kõik. Mul vist ikka on nõudlik maitse. Samas, eks mõned asjad meeldivad mulle ka - rockabilly kleidid näiteks. Ma võtan juba pikka aega julgust, et endale üks korralik puhvkleit tellida ja sellega igapäevaselt ringi käima hakata. Kui need vaid nii kallid poleks ...
4 kommentaari:
sentimeeter
Ai kurja, see on see, kui ma ei loe oma juttu üle. Aitäh, parandan!
Ma üldiselt väga ei vaata, mida endale selga topin, aga see sinu nimekiri on ka üsna selline, mida minagi hea meelega ei kannaks, mõne erandiga.
Haaremipüksid - enne kui endale ühed ostsin, arvasin ka, et iial ei kannaks, aga enda omade muster mulle meeldib ja nende pükste pluss on see, et nad on kohutavalt mugavad.
Kuldsete kettidega kleidid - mul on suisa üks selline kleit ja teine sarnane tuunika.
Pikitriibud - mul küll pole ühtki sellist asja, aga olen arvanud, et kuna ma olen lühike, siis võiksid need mulle sobida.
Pintsakuid ma olen üritanud kanda, sest on öeldud, et need peaks mulle sobima jne, aga millegipärast tunnen end neis alati nagu tõsine vana inimene...
Haaremipüksid on kindlasti mugavad, eriti palaval suvel, aga et mul on laiad puusad ja tagumik, siis mäen ma nendega välja nagu Muumimamma. Muidugi olen paar korda isegi mõelnud, et lähen Universaal Universumi ja proovin mõnda eriti ägedat paari, äkki on vahepeal hakanud sobima, aga pole siiani jõudnud.
Pintsakuid olen isegi proovinud, aga ma ei tunne ennast neis üldse mugavalt. Õnneks mul tööl ei nõuta ka rangeid kostüüme, nii et ma ei peagi kandma.
Postita kommentaar