03 juuni 2016

Rannakeha

Suve hakul, mõnede väljaannete puhul suisa talvel muutub hästi tähtsaks teemaks, kuidas saada endale rannakeha. Nagu ma olen aru saanud, on see müstiline "rannakeha" midagi kättesaamatut, et selle nimel peab tegema trenni, nägema vaeva, sööma hunnikute viisi maltsa ja loobuma paljust heast. Kas peab? Et ma olen sünnilt pärnakas, siis olen ma ikka päris palju tunde oma elust rannas veetnud ja näinud seal igasuguseid kehasid ja mulle vähemalt tundub, et inimesed on erinevad. Erinevate eeldustega, erinevate ideaalidega. Mina näiteks tahaksin olla tsipa pikem ja kitsamate puusadega, samas on kindlasti inimesi, kes tahaksid just vastupidist. Kelle ideaal on poisilik saledus, kellele meeldivad kurvid. Kehvem on lugu siis, kui ideaalne keha enda figuurist kaugele jääb. Näiteks jälle mina: mul on üsna tugev alakeha - laiad puusad, tagumik, maanaise reied - aga kiitsakas ülakeha. Nii, arvake, millist figuuri ma tahaksin? Loomulikult kitsamaid puusi ja vormikamat büsti! Lisaks fännan ma täiega kahekümnendate siluetti, aga et mul on see eelpoolmainitud puusakas keha, siis ei saa ma eales kanda midagi 20ndatest, nägemata välja nagu telk. Peale selle vihkan ma oma jalgu. Hmm ... tegelikult ei salli ma oma välimuse juures paljusid asju, aga ma hoidun neile mõtlemast, et üldse väljas käia julgeda.

Alles viimasel ajal olen ma hakanud oma kehaga rahu tegema, enne ei julgenud ma randa oma tuttavate ja - hoidku jumal selle eest - sebitavate meestega minna, sest isver küll, nad näevad mu keha! Sellest ei piisanud, et nad väitsid selle seksika olevat, raudselt valetasid. Mu enesekindlus oma keha vastu hakkas kasvama pärast Monacos rannas käimist, kus ma nägin, et igasuguste erinevate lisakilodega, nn "iluvigadega" ja muude asjadega, mille pärast Eesti naisteajakirjad naisi enam korralikeks naisteks ei pea, käidi rannas väga enesekindlalt. Keegi ei minestanud, keegi ei näidanud näpuga. Siis mõtlesin ma, et äkki prooviks ka pikad püksid lühemate vastu vahetada ja miniseelikuid kandma hakata? Äkki tohib? Ja hakkasingi. Praegu juba julgemalt ja olen sellega päris rahul.

Nüüd vaatan oma Monaco pilte ja mõtlen, kas ma olin segi, et ennast paksuks pidasin. Oot, siin on pilt:


Too konkreetne pilt on küll Bernis tehtud, aga sama reisi aal.

No ja rannakeha .. ma tahaks, et inimesed ei põeks selle pärast. Esiteks tuleb enamik inimestest niikuinii randa lõbutsema, päevitama ja ujuma, mitte teisi vaatama. Ja need, kes tulevad teisi vaatama ja arvustama, leiaksid igaühe juures midagi laiduväärset.

Kommentaare ei ole: