13 juuni 2016

Soostereotüüpidest vaba lastetuba

Igale lapsevanemale on oma laste kasvatamise juures erinevad asjad tähtsad - kellele tervislik toitumine, kellele hea haridus, kellele huviringid, aga mulle on kõige tähtsam see, et Ernst kasvaks tolerantseks inimeseks ja eriti just sugudevaheliste erinevuste suhtes. Mul pole plaanis teda kasvatada õndsas teadmatuses erinevate sugude ja lastesaamise kohta, aga ma tahaks, et ta ei arvaks, et mingid tööd, värvid, huvid, riietusesemed ja palju palju muud oleks vaid naiste või meeste omad. Ja et ta ei mõistaks hukka teiste inimeste valikuid, mis pole soostereotüüpsed. Idealistlik, kas pole? Võiks ju arvata, et kui ma ise väga stereotüüpne naine pole, siis piisab mul vaid talle sõnad peale lugeda: "Ära diskrimineeri naisi!" aga ilmselt asjad ikka nii lihtsalt ei käi. Aga kuidas need siis käivad?

Ilmselt eeskujude kaudu. Laps võtab üle ju väikesed käitumisharjumused kodust. Näiteks kes teeb süüa, kes koristab, kes poes maksab. Ema ja isa omavahelised vestlused: kas lastakse teisel inimesel oma arvamust avaldada, kas otsused sünnivad koostöös või peab emb-kumb lihtsalt alluma, kes teeb üldse otsuseid. Lastetuba ise: kas lastakse lapsel teha vabu valikuid, või öeldakse: "Ei, poisid/tüdrukud nii ei tee"?

Ma hakkasin sellele juba paar kuud tagasi mõtlema: kuidas väikeste asjadega Ernstis sellist hoiakut kasvatada. Nii olen ma püüdnud talle mitte osta väga soostereotüüpseid riideid ja mänguasju. Mida veel? Huviringide jaoks on veel liiga vara, aga ma luban endale, et ma ei sunni teda jalgpalli mängima. Ega vaatama. Olgu, seda viimast võib-olla siiski, sest ma ju ise muud ei teegi, aga ma vähemalt üritan. Kusjuures ma mõtlen juba pikemat aega, et tahaksin talle osta mängimiseks mingi kodumängimise komplekti, aga pole veel sinnani jõudnud. Ilmselt teen selle ikkagi ära, olgugi, et sellised asjad on "tüdrukute asjad". Ainult asjadega aga seda ära ei tee. Kuidas veel? Kui keegi teab häid nippe, siis võib rõõmsalt jagada. Mul on tõesti äärmiselt idealistlikud plaanid, aga minu jaoks on see nii-nii oluline, et mu kodus ei kasvaks uus Varro Vooglaid, kes hakkaks teistele ette kirjutama, kuidas ikka on õige elada.

Ma tahan, et Ernst hindaks õnne rohkem kui "õigesti" elamist.

8 kommentaari:

Marca ütles ...

Päris pisikesega polegi see nii raske (kuigi just eile nägin, et keegi soovis oma beebile söömistooli ning juurde oli mainitud, et ikka kindlasti poisi oma?!), aga hiljem imbuvad need hoiakud ikka kusagilt sisse, et mingid asjad on poiste omad ja teised tüdrukute. Ilmselt kodused hoiakud jäävad siiski peale, aga ikka on kuidagi imelik, kui enda arvates normaalseks kasvatatud laps teatab, et "tüdrukud ei ole kunagi vaprad!". Eks siis tuleb Vaprakese filmi näidata lihtsalt :)

Madli ütles ...

See "poiste ja tüdrukute värvide" tagaajamine on minu arvates ka veidi kummaline. Eks ma ole arvestanud sellega, et mingil hetkel on nt lasteaia- ja koolikaaslased tähtsamad kui pere ja seega ma üritangi vältida eriti soostereotüüpseid keskkondi, aga ma tahaks veel iseenda puhul rohkem pöörata tähelepanu sellele, et ma ei ütleks "poisid ei nuta", "ära mängi tüdrukute asjadega", "poisid nii ei tee" vms. Ja et ma ei ütleks ka abikaasale asju, a la "sa pead selle arvuti ära parandama, sest sa oled mees".

Hundi ulg ütles ...

Kommentaar:

http://hundiulg.blogspot.com.ee/2016/06/sooneutraalne-lastetuba.html

konn, lendav konn ütles ...

Ulun kaasa:D

Nele ütles ...

Meie poiss hakkas pottide ja kulpidega kolistama umbes pooleaastaselt. Siis ostsime talle juba laste pottide-pannide komplekti (oli keeruline leida sellist, mis poleks roosa või Barbidega) ning kui kutt oli umbes 1a 6k siis sai jõulukingiks Ikea mänguköögi. See köök on juba paar aastat pidevas kasutuses. Ka oma roosar beebinukku kärutab poiss nukuvankris agaralt ringi ja sätib õhtul tuttu. Loodetavasti harjutab, et tulevikus heaks isaks saada :)
Aga ilmselt õpivad lapsed pigem läbi koduse eeskuju, meil kodutööd jagatud ei ole. Laps näeb sageli issit süüa tegemas või koristamas ning emmet kruve keeramas või haamrit kasutamas. Mina usun sellesse, et töö tuleb ära teha ja teeb see keda rohkem huvitab või see kellel jõud ja mõistus ole käib. Ehk siis tegemised ei sõltu soost.

Madli ütles ...

Kodutööde jaotuses ilmselt probleeme ei teki, sest ka meie peres on asjad nii, et teeb see, kes tahab / kel nälg / kel närvid varem üles ütlevad. Tähtsam isegi on minu jaoks huviala- ja haridusvalikuvabadus: et laps saaks valida ise, kas tahab jalgpalli v6i käsitööd, tulevikus kas tahab lasteaiakasvatajaks v6i IT-spetsialistiks saada.

IVI ütles ...

Õiged väärtushinnangud, elementaarne viisakus, hoolivus ja empaatiavõime - kõik muu on tegelikult ebaoluline, leian ma!
Kuna ühiskondlik arvamus ja inimestesse juurdunud soostereotüübid meie kodudesse peamiselt just meedia kaudu jõuavad, tuleks vähendada meedia tarbimist või kui seda teha, siis tuleb lapsele selgitada meedia sõnumeid ja mõista anda, et kõik, mida näeme teleriekraanil, ei pruugi olla 100% õige ja tõsi.

Madli ütles ...

Viisakus, hoolivus ja muu säärane on minu jaoks nii elementaarsed asjad, et ei hakanud neid mainimagi. Meediat on kodus nkn üsna vähe, sest telerist vaatan vaid jalgpalli, raadiot ei kuula üldse. Isegi multikaid siin majas ei vaadata :) Aga üldiselt olen ma sellega nõus, et eelkõige tuleb kasvatada viisakaid ja tolerantseid ning teisi ja ennast austavaid inimesi.