15 juuli 2016

Beetapromenaad

Käisime eile Beetapromenaadil ja ma veendusin taas selles, et kõige parem asi Tallinna juures on meri. See on ka üks põhjuseid, miks ma Tartus elada ei suutnud. Beetapromenaadil aga (te ikka teate, kus see on, eks?) on merd nii palju, kui hing igatseb. Lisaks sellele on seal jube palju pildistamisväärilisi paiku, nii et kui ma fotograaf oleksin, siis ma vaid seal pildistamas käiksingi. Hmm, miks mitte endale mõni fotosessioon orgunnida ...? Aa, unustasin, ma pole eriti fotogeeniline. Paar pilti aga eile tegin ka.


Igaks juhuks mainin, et see pilt on saanud null töötlust - tegu on lihtsalt mu vana peegelkaameraga, mis suure kapisseismisega on otsustanud tööle hakata ja teeb praegu just selliseid pilte. Ma olin siiani veendunud, et see kaamera on katki ja peaks selle hoopistükkis ära viskama, aga tutkit. Mulle täitsa meeldib selline diip mustvalge.

Minust ka:


Praegu vaatan, et ma vist hakkangi sellega Beetapromenaadil käima, kuigi see "Püha Tõnu kiusamise"-stiil veidi depressiivne tundub. Ja liiga kontrastne ka, aga kas ma mainisin, et mulle meeldib?

Beetapromenaad viib soovijad Linnahalli juurest Lennusadamani. Mingit asfaltteed ei tasu oodata, aga seevastu on palju vaba ruumi, kive ja merd. Patarei tagant saab ka läbi kõndida ja kel soovi, saab astuda hipsterikohvikusse. Ma ilmselt ise kunagi astun, kuigi mu pilk tuvastas seal eile midagi jõledat: euroalused.

Kommentaare ei ole: