18 juuli 2016

Räägiks antibeebipillidest

Üldiselt liigub antibeebipillide nagu paljude asjade kohta kaks erinevat seisukohta: poolt või vastu. Kõik naistearstid, kellega ma oma elu jooksul kokku olen puutunud, on kuulunud sinna esimesse gruppi ning asunud mulle agaralt pille välja kirjutama. Mina aga räägin neile oma loo - las ma räägin selle ka siin. Muide, kõik mehed, kes siia lugema satuvad, te ei pea kabuhirmus põgenema, sest liiga detailseks ma ei lähe.

Kui ma esimest korda naistearsti juurde läksin (olin siis nii vana, et häbi tunnistada), kirjutas ta mulle muude rohtude hulgas välja ka antibeebipillid ja ütles, et need aitavad kõikide naistehädade vastu. Eks ma olin piisavalt noor ja piisavalt arstivastast austust täis, et asusingi neid tarbima. Ja põmaki! Kui ma enne olin olnud peavalu- ja muude valude vaba inimene, siis see muutus kohe. Et käimas oli suuremat sorti eksamiperiood, olid nood kõrvalnähud muidugi häirivad, nii et otsustasin pausi pidada. Proovisin siis mõne aja pärast uuesti, eeldades, et eks see harjumise asi ole ja küll paari nädala-kuuga kõik paika loksub. Ise veel hetkeks imestasin, et miks ma pean ennast ebameeldivate asjadega harjutama, aga olgu, elus on hullematki. Või siiski mitte? Need harjutamiskuud olid ühed ebameeldivamad mu elus, sest mu keha oli täis ebamugavustunnet, mis ei osanud ennast kuidagiviisi väljendada - lihtsalt kogu aeg oli jube ebamugav! Keskenduda oli raske, pea valutas ... leidsin siis, et elu on liiga lühike, et ennast piinata ja jätsin katki. Eks see kõik tuli hormoontaseme muutumisest - rasestumisvastased tabletid alandavad meessuguhormoonide taset, aga mul on nimelt meessuguhormoone rohkem kui tavalisel naisel, seetõttu ka see ebamugavus: ma olin naiseks moondumas. Otsustasin, et nii väga ma ka naine olla ei taha. Järgnes mitu aastat mõnusat elu ilma hormoontablettideta. Seejärel aga lapseootus, mille järel otsustas mu naistearst, et rohkem lapsi pole mulle esialgu vaja, ja kirjutas uued tabletid. Ma ei olnud just kõige selgem ja otsustavam sel hetkel, nii et hakaksin neid võtma, aga siis - põmaki! Seekord sai kõrvalnähud herr Ernesto. Enne küll naistearst kinnitas, et imetamise ajal võib neid võtta ja need on lapsele väga ohutud, mitte mingeid kõrvaltoimeid pole leitud, aga ilmselt olime meie siis esimesed kõrvaltoime tunnistajad. Nimelt tekkisid Ernstile ekstrasüstolid. Kui ma kuulsin, et tal need on, olin ma üsna erutatud, sest kohe pärast sündi tal ju neid polnud, järelikult olen ma midagi valesti teinud. Võib arvata, et värskelt lapsevanemaks saanud naisele ei tekita see just eriti rõõmsat meelt. Loobusin igaks juhuks kohvist, magusast ... kõigest ühesõnaga, aga ekstrasüstolid jäid. Kardioloog ei osanud ka põhjust pakkuda, kuni ta mult küsis, ega ma mingeid ravimeid tarvita. Alles siis tuli mulle meelde, et kurat, ma võtan ju neid hormoontablette! Kohe maha jätta, andis arst korralduse. Siis kadusid ka ekstrasüstolid ja ma otsustasin, et ei iial enam! Ilmselgelt pole ma antibeebipillide sihtgrupp, kas siis oma meheliku hormoonitaseme või muude asjade pärast - ei seda tea.

Kevadel läksin taas arstile, et antibiotse saada ja muuhulgas ütles arst, et kui ma pille tahan, siis ta võib need mulle kohe välja ka kirjutada. Jätsin lahke pakkumise vastu võtmata, mille peale arst veidi mõtlikuks muutus ja küsis, kas ma tahan siis kohe uut last. Ma ütlesin siis, et ma olen oma elu jooksul õppetunnid saanud ja ei kavatse ennast ega teisi enam mürgitada. Mõtlesin pärast kogu seda ekstrasüstolite jama, et jube hea, et see kõrvaltoime nii arusaadavalt väljendus, nii et ma sain kohe reageerida. Kui see oleks mujale löönud, siis äkki ma polekski teada saanud. Ja äkki ma pole ainus kummaline anomaalia - täiesti võimalik ju, et ka teised pille võtvad imetavad emad mõjutavad kuidagiviisi oma beebisid. Mine sa tea. Mina olen pärast kõike seda igatahes antibeebipillivastane.

10 kommentaari:

Riina ütles ...

Ohjah, minu silmis on need tabletid üks kurjajuur. Tarvitasin neid 9 aastat. Üheksa! Samamoodi ju - austad arsti ja usud, mida räägitakse jne jne. Mis se'st, et sul on kogu aeg vaev olla. Kui kurtsin aastate jooksul erinevatele arstidele, et tuju on pidevalt halb, vaata, et lausa väike depress külges ja kas võiks siin olla seoses nende tabletikestega, siis selle peale muiati üleolevalt ja anti mõista, et loll jutt suhu tagasi. Alles nüüd, viimasel paaril aastal on hakatud sellest seosest rohkem rääkima.
Ilmselgelt mürgitasin ma oma organismi liiga kaua. Mul oli konstantne PMS, kaal tõusis (küll mitte palju), ka migreenid said sel perioodil alguse... Viimase tableti võtsin 10 aastat tagasi ja kuigi näonaha olukord ei ole nii hea kui tablettide võtmise ajal, siis kõik muu on läinud ainult paremaks. Olen elu parimas vormis, migreeni esineb heal juhul korra aastas ja depressioonist pole ammu jälgegi. Aga mulle tundub, et see nö toibumine võttis lõppkokkuvõttes ikka natuke liiga kaua aega.

Marca ütles ...

Mina võtsin antibeebipille 8 aastat ega tuvastanud endal ühtki sümptomit. Mul oli pigem nii, et üritasin oma meeleolukõikumisi nendega põhjendada, aga kahjuks ei läinud tablette ära jättes miskit paremaks, olengi lihtsalt emotsionaalne. Samas mul oli ka sõbranna selline, kes üldse ei saanud ühtki pilli võtta, mõjus enesetundele nii halvasti.
Nüüd olen ma kuskil 6 aastat "puhas" olnud, igaks juhuks ikka ei taha seda keemiat sisse süüa, hormoonspiraalist keeldusin ka. Ma ei ütleks, et ma kuidagi muutunud oleksin. Naljakas oli see, et just ükspäev küsiti mu mehelt, et miks ma pille ei võta (juhtub selliseid imelikke küsimusi ette vahel) ja siis tema vastas minu kuuldes, et no tal hakkasid need kaalule mõjuma. Mul jäi suu lahti, sest seda probleemi mul nagu enda meelest küll ei olnud, veel vähem rääkisin sellist asja talle, aga ju siis mehele jäi silma :)

Eliise ütles ...

Minul mõjusid kaalule silmnähtavalt, võtsin samamoodi aastaid, sest kirjutati välja teismeeas ränkade kõhuvalude vastu. Kui lõpetasin, kadus kaal ja tuli hoopis kohutav akne, mida ei aidanud mitte ükski väevõim või ravim. Nüüd olen pillivaba olnud 3,5 aastat ning näonahk hakkab taastuma. Pillide ajal ei saanud arugi, et midagi valesti on aga kui kaal lihtsalt kolinal alla läks ja nägin, et ma ei olegi "loomulikult natukene tüse".. Nojaa.

Madli ütles ...

Marca: aga äkki mees ei osanud lihtsalt midagi vastata ja oli kusagilt kuulnud, et pillid mõjuvad kaalule ning ütles esimese asja, mis pähe tuli? Sellisele küsimusele ei oska ju enamasti mehed vastata, ma muidugi ei saa aru, miks seda üldse neilt siis küsidagi ...

Mina võtsin pille iga kord korraga umbes kuu aega, nii et ega ma teagi, kas kaal oleks kõikuma hakanud. Meeleolu ka ei muutunud, kui siis nii palju, et need peavalud ja kõhuvalud tekitasid viha ja et mälu ka halvenes, siis ajas mind pidev unustamine närvi.

Marca ütles ...

Ilmselt jah, lihtsalt imelik, et ta üldse miskit vastama hakkas kui ma niikuinii kõrval olin ja ise vastata oleks saanud.

akadeemik ütles ...

Olin 10 aastat järjest pillide peal. Sellest, kui palju see minu organismi tegelikult mürgitas, sain ma aru alles siis, kui pillide võtmise ära lõpetasin. Kõige pealt langes mu kaal 7 kilo ühe kuuga (ei pidanud dieeti, ei teinud trenni). Minust oleks nagu õhk olnud välja lastud ühe hooga. Migreenid, millega olin aastaid kimpus olnud, kadusid. Ent lisaks jäid mul ära päevad algul. Rase ei olnud aga päevi ka polnud. Lisaks kuumahood (mul veel 40ni ikka mitu aastat jäänud eks :D ) Ehk siis mul oli justkui varajane menopaus. Nüüdseks olen pillideta olnud pea 2 aastat ja menopausi sümptomid on õnneks kadunud ja kaalus pole ka juurde võtnud. Nui neljaks, aga mingeid hormoonpreparaate (ükskõik mis kujul) ma oma elus vabatahtlikult enam tarbima ei hakka. Mulle teeb viha, kui mõtlen, kui kergekäeliselt beebipille välja kirjutatakse. Lisaks ajab mul harja punaseks see, et sellega toetatakse liigselt levinud suhtumist, et raseduse ärahoidmine on ainuüksi naise vastutada.

KASI ütles ...

Minu lugu selline: Olin pille võtnud 4 aastat (alustasin päris noorelt), kui oma tollase elukaaslasega väga-väga last tahtsime ja jätsin pillid ära. Koos sellega jäid ära ka päevad. Alguses pidavat see normaalne olema, arst ütles. Kuid poolaastat hiljem ei olnud mul ikka päevi. Ja ka kaks aastat hiljem ei olnud... 2,5 aastat peale pillide ära jätmist hakkasid päevad aga need käisid nagu jumal juhatas. Vahel kaks korda kuus, vahel kord nelja kuu jooksul. Kui pillide ära jätmisest oli möödas 4 aastat jäin rasedaks. Kaks esimest rasedust katkesid suht varases staadiumis, ma ei tea, kas see oli pillidega seotud või mitte. Siis sain 2 last kohe järjest üksteise otsa, nii igaks juhuks. Raseduste ajal pidin end süstima, kuna oli väga suur oht katkemiseks, vereringe probleemide tõttu mu kehas (trombi oht). Pille ma rohkem ei tahtnud, kuid arst määris pähe hormoonspiraali. Selle pidin aga ka ära jätma, kuna alles siis tuli välja, et ma ei oleks tohtinud üldse mitte kunagi hormoonseid rasedusvastaseid vahendeid kasutada. Nimelt on mul kaasasündinud veenilaiendid- päris hullud, juba väga varakult ja no pole võimalik et naistearst neid ei näinud. Aga kahjuks hormoonid ja vereringe haigused ei käi omavahel kokku ja pm on oht saada tromb päris suur nagu ma aru sain... Ja seda siis sain ma arstitelt teada 10 aastat peale esimese pilli võtmist. Et nende võtmine on mulle eluohtlik...

notsu ütles ...

mul enda kogemusi pole, ainult tuttavatelt kuuldud info: ühel tekkisid neid võttes huvitavad hallutsinatsioonid, nii et igal sündmusel oleks olnud justkui väikese viivitusega kaja (mitte ainult heliline kaja, vaid üldine, visuaalne ka). Seepeale jättis ta katki.

Teistel pole tüsistusi olnud ja neil ei määratud neid ka sugugi rasedusvastase vahendina, vaid kirjutatigi hormoontabletid hormoonitaseme reguleerimiseks, sest neil jukerdas. kellel olid õudsed menstruatsioonivalud ja kellel maeimäletamis, vbla olid munasarjakasvaja järgsed probleemid. Neil oli kõigil hea kogemus - see häda, mille vastu tabletid kirjutait, läks üle - nii et oleneb ilmselt organismist. Või siis sobivadki need haiguste ravimiseks paremini kui pereplaneerimiseks.

Madli ütles ...

Ma arvan ka, et need on ikka hormoonitaseme reguleerimiseks mõeldud tabletid, mille kõrvalmõju on siis rasestumise ennetamine. Aga miks peaks terve inimene endale hormoone sisse sööma, minu mõistus ei võta.

notsu ütles ...

üks väike nüanss: "terve" on suhteline mõiste. hirmsad menstruatsioonivaevused võivad esineda funktsionaalses mõttes täiesti tervel naisel (selles mõttes, et kõik süsteemid töötavad ja ka eluiga need vaevused ei lühenda, lihtsalt halb ja valus on regulaarselt).