13 september 2016

Bucket list

Ma olen ikka vahepeal mõelnud, mis on need asjad, mis ma elu jooksul ära teha tahaksin - ja siis teinud. Suur osa neist soovidest on seotud reisimisega, mõnevõrra väiksem osa igasuguste muude tegevustega. Miks ma seda siia kirjutan - leidsin, et minust oleks tark see nimekiri visualiseerida, et lihtsam soove täita oleks. Ega seal muidugi midagi suurejoonelist või ahhetamapanevat ole.

Esiteks aga need, mis ma juba täitnud olen:

- reisinud mööda Euroopat ringi (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Riviera, Kiiev, Poola, Tšehhi ja kõik need kohad, mis mulle meelde ei tule)

- käinud nii mõnegi oma lemmikartisti kontserdil

- teinud tätoveeringu

- käinud ülikoolis

- elanud teises linnas / ühikas / üksi / koos kaaslasega / koos korterikaaslastega (ma olen nimelt tahtnud igasugused erinevad elamisvariandid ära proovida)

...

Neid asju on ilmselt veel, aga ma pole ilmselt siis mõelnud, et vohh, see kuulus kindlasti mu soovinimekirja. Sellised väikesed sündmused, nagu peod ja Smilersi kontserdid on seal ka, aga need on piisavalt väikesed, et mitte eraldi välja tuua.

Nüüd aga siis veel täitmist vajavad soovid:

- reisida VEEL. Mu nimekirjas on veel Island, USA, Jaapan, mõni paradiisimaa, Inglismaa ja Austraalia. Too viimane on seal mööndustega, sest ma olen putukafoob, Austraalias teatavasti aga ilma ei saa. Isegi sellisele hotellireisile läheks kunagi, kui jube odavalt saaks, aga ilmselt siiski viimase valikuna. Samas pole ma väga selline matka- või hääletamisinimene, sest kui ma juba reisile lähen, siis tahaks ma vähemalt ööbida mugavalt.

- minna veel paljude oma lemmikartistide kontsertidele. Nt Rammstein, Foo Fighters, Lana del Rey ja veel, veel, veel. Miks nad juba Eestis ei ole?

- minna jalka MMi, EMi või Meistrite Liiga mängule

- läbida Eesti pikim matkarada. Enne pean ilmselt paar lühemat läbima, et oma füüsilist vormi testida, aga too kõige pikem oleks ikka paras väljakutse! Loomulikult peaks keegi kaasas olema, kes loodust vähem kardab, Madis näiteks

- lasta endast teha aktifoto. Ma vaatasin üks päev peeglisse, et oleks viimane aeg, sest praegu on veel kõik trimmis ja tore, aga kui kauaks? Ma ei taha loomulikult mingit pornosessiooni, vaid sellist tumetat siluettfotot, kus on aimata vaid keha piirjooned. Aga mis ma sellega teeksin? Paneksin seinale? Ilmselt mitte, arvestades, et mu kodus elab alaealisi. Endale mälestuseks oleks selline asi aga ideaalne. Ma isegi leidsin ühe sobiva koha, kus ma oma soovi teoks saan teha

- õppida juurde mõni teine kutse. Taas - ma juba leidsin sobiva, aga sel sügisel ma seda veel õppima ei lähe, vaid järgmisel

...

Tegelikult on palju asju veel, mis on seotud nende ülemiste soovidega. Näiteks tahaksin ma siduda esimese ja teise punkti ning minna mingisse teise riiki kontsertreisile. Ka viimase punktiga on seotud mõned soovid, aga et ma enne neid teha ei saa, kui kutse käes, ei hakka ma neid ka siia kirja panema. Ma ei hakanud kirja panema ka selliseid asju, mille puhul ma ei tea, kas ma neid suudaksin - nt tahaksin ma selgeks õppida veel mõne keele ja tantsu või minna joogatrenni, aga paraku pole järjepidevus mu tugevaim külg. Nii et ... 

Üsna lihtne nimekiri, kas pole? Tavaliselt on inimestel seal palju võimatumad ja huvitavamad asjad (langevarjuhüpped ja muu ekstreemsus), mis minu puhul paraku kõne alla ei tuleks. No pole minus seda adrenaliinigeeni. Kunagi väiksemana tahtsin ma veel kindlasti raamatu kirjutada, aga viimasel ajal mõtlen, et pole ju mõtet pingutada, kui on näha, et ideed pole. Pealegi ei kirjuta ma pooltki nii hästi kui Andrus Kivirähk, nii et ... Siis tahtsin ma veel välismaale kolida, aga taas on aastad oma korrektiive teinud ja ma olen mõistnud, et selline elu poleks samuti minu jaoks. Reisimine - miks mitte, elamine - ei. Olen veidi alalhoidlik, aga mis seal ikka teha. Vaatasin ka, et mu nimekirjas on kõik sellised hedonistlikud soovid, mitte midagi eriti karjääri ja perega seotut, aga eks pere ja töö on mu jaoks niikuinii esikohal, las see soovinimekiri olla hetkedeks, kui mul neist siiber saab.

1 kommentaar:

Lottudo Blog ütles ...

Hea on lugeda, et eesmärke kirja pannakse. Oleks ka hea, kui need oleksid pidevalt silme ees, kasu sul näiteks sellise tegevuse jaoks püsivust oleks?:

https://lottudoblog.wordpress.com/2016/09/13/kuidas-aidata-eesmarkidel-taide-minna/