Asi algas sellest, et ma läksin poodi lillkapsast tooma, aga tulin tagasi hoopis ühe tomati ja päikesekuivatatud tomatitega võiga. Nii vaatasingi ma täna külmkappi ja mõtlesin, mida teha neist eelnevaist ning kanast ja kohupiimast. Meenus, et Sten rääkis paar päeva tagasi midagi pitsast - bingo! Aga kuna mul oli lõppev nohu, tuli teha midagi nisuvaba, nii et otsustasin, et rukkijahust pitsa on just see õige
Võtsin siis selle päikesekuivatatud tomatitega või, rukkijahu ja kohupiima ning meisterdasin muretaina. Kui see külmkapis ennast kogus, praadisin ma kana ja peekoni ning lasin Stenil lõigata viiludeks tomati. Avastasin, et kapis on veel päikesekuivatatud tomateid, nii et lasin need ka ära viilutada. Seejärel toppisin muretaina ahjuplaadile, kümneks minutiks ahju ja seejärel kõik valmislõigatud asjad koos juustuga peale. Pooleks tunniks ahju, välja ja lauale. Tuli maitsev, kes sõid, need kiitsid, välja arvatud Ernst, va ebaviisakas. Aga temagi sõi mõmisedes.
***
Lillkapsavormi tahaks aga ikkagi, aga reedel ei saanud ma seda teha - kodus oli nii palju bataate, et oli vaja need koos kotlettidega ära süüa. Homme ehk?
***
Ma tean, et ma mainisin paar postitust tagasi, et minestan retseptide peale, aga kuna mulle tuli eile suur söögitegemisetuhin peale, mõtlesin vahelduseks kirja panna, kuidas ma tavaliselt süüa teen. Lühidalt kokkuvõttes ongi see selline protsess: ma vaatan, mis külmkapis tähtajale lähenema hakkab, viskan selle pannile või ahju, vaatan juurde mingi vilja, lasen selle Stenil ette valmistada ja - valmis. Või siis mõtlen välja mingi söögi, varun asjad ja lasen Stenil selle valmis teha. Ma ise tüdinen nimelt tihti poole pealt ära ja tahan hoopis Ernstiga mängida, lugeda või telekat vaadata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar