Ma arvan, et mu lemmikpilt endast läbi aegade on see:
Pilt on tehtud aastal 1991 Pärnus. Kes soovib, võib teha pakkumisi, kes on pildil kes. Vihjeks nii palju, et mina olen kõige rõõmsam.
Veel üks lapsepõlvepilt pärineb aastast 1996, mil on juba paremini aru saada, mis soost keegi on:
Pildi kvaliteet ei kannata muidugi kriitikat, aga seda on vast ikka aru saada, kui armsad me olime. Epp armastab ikka meie titepilte vaadates öelda, et kuidas küll nii armsate laste peale üldse karjuda sai. Ise vaatan ma seda pilti ja mõtlen, et tegelikult pole ma välimuselt ja tibilikkuselt üldse muutunud - juba toona teadsin ma, et selleks, et pildil kõhnem paista, tuleb üks jalg teise ette panna. Pikemaks olen vaid kasvanud.
Järgmine pilt on juba uuest sajandist, täpsemalt aastast 2005:
Minust üksinda on lapsepõlvepilte väga vähe, õigemini, neid polegi - kaksikute värk. Too ülemine pilt on tehtud 9. klassi lõpetamisel, nii et päris lapsepõlvepildiks seda lugeda ei saa, aga kuna aega on möödunud sellest 11 aastat, siis väike nostalgia siiski. Mulle jubedalt meeldib mu toonane soeng, aga paraku pidin ma sellise sirge soengu saamiseks oma juukseid tunde ja tunde triikima. Lokilammaste elu ei ole lihtne. Kleit meeldib ka, kannan seda siiani.
Ja kuna ma juba igal pildil koos Madisega olen, siis olgu ka viimane pilt selline:
Meie oleme siis nood vasakpoolsed, paremal on meie mälumängutiimi teised liikmed. Aasta oli siis 2015, kuu detsember. Ma ütleks, et muutus esimesest pildist viimaseni on olnud üsna marginaalne. Pikkust ja juukseid on juures, aga muu on sama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar