Otsustasin vahepeal panna kirja mõned faktid enda kohta. Peamiselt ikka ainult enda ego upitamiseks, aga ka neile inimestele äratundmiseks, kes samasugused on (ma loodan, et neid on).
- Mul on unehäired.
Päris tõsised, kusjuures. Ravimid ei aita, olen proovinud igasuguseid, nii lääne kui ka ida meditsiinist. Häired väljenduvad siis suutmatuses magama jääda ja äärmiselt pinnapealses unes. Kui öösel korraks üles ärkan, siis võib kindel olla, et olen ärkvel hommikuni.
Päris tõsised, kusjuures. Ravimid ei aita, olen proovinud igasuguseid, nii lääne kui ka ida meditsiinist. Häired väljenduvad siis suutmatuses magama jääda ja äärmiselt pinnapealses unes. Kui öösel korraks üles ärkan, siis võib kindel olla, et olen ärkvel hommikuni.
- Mul on ebanormaalselt painduvad sõrmed.
Paraku puudub mul fotosüüdistus, aga ma suudan oma sõrmed kringliks keerata nii, et inimestel mu ümber läheb süda pahaks.
- Kui paluda klassi- või töökaaslastel mind iseloomustada, kasutab 90% neist sõna "kiire".
- Ma olen 27 ning mul on tööstaaži 12 aastat.
- Ma ei ole mitte kunagi oma kooliaja jooksul saanud hindeks kahte, isegi kolm oli äärmiselt harv külaline.
- Ma olen loonud endale illusiooni, et ma armastan suve - tegelikult veedan ma pool suve vigisedes, kui palav on, ning teise poole palavusest minestades.
- Ma armastan tohutult ägedaid ja silmapaistvaid riideid ning ei suuda taluda mannavahuroosat või beeži või muid eriti igavat värvi. See on ka põhjus, miks ma taaskasutust armastan.
- Kontsertidel või muudes kohtades, kus mängib vali muusika, ei suuda ma inimestega rääkida, sest mu kõrvad ei eralda kõnet taustamürast.
See on ka põhjus, miks ma ei saa kellegagi klubides tutvuda. Ma ei pööranud sellele eriti tähelepanu, aga üks hetk avastasin, et kui teised inimesed ümberringi suutsid omavahel pikki vestlusi maha pidada, siis mina mitte, sest ma lihtsalt ei kuulnud.
See on ka põhjus, miks ma ei saa kellegagi klubides tutvuda. Ma ei pööranud sellele eriti tähelepanu, aga üks hetk avastasin, et kui teised inimesed ümberringi suutsid omavahel pikki vestlusi maha pidada, siis mina mitte, sest ma lihtsalt ei kuulnud.
- Ma ei tee vahet vasakul ja paremal.
Seda ma ikka tean, et ma kirjutan vasakult paremale, aga kui on vaja nt kellelegi öelda, kummal pool mingi asi on või - hoidku jumal - autoga kuhugi pöörata, siis enamiku juhtudel valin ma valesti.
- Ma ei ole mitte kunagi käinud Õllesummeril.
- Viimasel ajal on mu toitumise muutunud nii tervislikuks, et ise ka ei usu.
Näiteks ei leia mitte kunagi mu toidukorvi teed maitsestatud jogurtid, kohukesed, valmistoidud, viinerid, pihvid, maitsestatud lihad, mahlad, karastusjoogid, saiakesed jne jne. Rääkimata siis alkoholist.
- Ma näen kirkaid unenägusid.
Pidi olema intelligentsete inimeste tunnus, muide.
- Kui ma peaksin kirjeldama oma ideaalset õhtut, piisaks ühest sõnast: RAAMAT.
Pärast Ernsti sündi oli kõige suurem probleem mu jaoks see, et ma ei saanud enam lugeda nii palju, kui tahtsin.
- Ma olen õppinud kõhutantsu.
- Kui ülikooli läksin, kuulusin veidi aega Kaitseliitu ning mul õnnestus käia õppusel Tartu Lukku.
Üks ägedamaid kogemusi mu elus!
- Olen käinud esinemas laulukooriga Põhja-Norras ja näinud polaarpäeva.
Harstadis täpsemalt. Norra on ilmselt kõige ilusam koht, kus ma käinud olen, sest sealne loodus on lihtsalt nii suursugune. Mäed ja fjordid, jaanipäevane lumesõda, kesköine jalgpallimatš ja palju muud. Ahjaa, esinesime me ju ka, aga keda see huvitas.
***
2 kommentaari:
Sa oled üks kaksikutest, eks? Ma tundsin kunagi kaksikõdesid, kellest üks oli ka "haiglaselt" painduv, näiteks sai ta lisaks sõrmedele ka jala põlvest ülespoole painutada. Mõnikord ta küll ka komistas selle liigse painduvuse tõttu ja ta õel sellist võimet ei olnud. Äkki mingi kaksikute värk?
Mina ka kontsertidel ega klubides vestelda ei saa ja olen ka tähele pannud, et mõned saavad. Vasakut ja paremat ma samuti ei erista ilma pikemalt mõtlemata. Ise olen vasakukäeline veel.
Kaksik jah. Ma paindun veel seljast ka päris hästi, st paindusin enne sünnitust, hiljem pole proovinud. Päris kenasti sain seistes silla maha ja kätega kandadest kinni. Praegu hakkas mul sellest mõttest selg valutama, aga kui treenida, peaks uuesti saama.
Kontsertidel on nii tüütu, kui mingid võõrad tulevad vestlema, sest isegi kui nad vastuvõetavad on, ei kuule ma mitte midagi. Või siis pean nad vaiksemasse kohta kutsuma, mis jätab minust mulje kui perverdist.
Postita kommentaar