Alustuseks kopeerin siia Steni tänahommikuse sõnavõtu FB-s.
Hommikul läks lasteaeda minekuga nii kiireks, et ei jõudnudki süüa midagi eriti ja otsustasin selle pärast linnas kusagil kompenseerida. Läksingi siis Subwaysse, et see palju reklaamitud pulled pork ära proovida. Neil mängis seal raadios "Numa numa". Esitasin tellimuse ja küsiti vastuseks, et millise saiaga ma seda tahan. "Ee..ää...noo...ahah jah, siin on näha valikud. No sellega." Müüjatädis asuski askeldama ja jättis siis tegevuse järsku katki ning jäi mind küsiva pilguga vaatama. Mul olid mõtted mujal ja ei saanud aru, mida ta tahab. Korraks mõtlesin, et äkki tahab ta mu käekäigu kohta teada vms. Viimasel ajal on paljudes kohtades klienditeenindajad üleviisakad. Näiteks meil töö juures Söökla nimelises retrosööklas on sellised tšikid leti taga, kes röögivad sulle "TERE!" ja "HEAD AEGA" sellise reipa tooniga, nagu nad teeks seda terve ümberkaudsetetest töökodadest tulnud sardelle nosivate töömeeste nimel. Nood võpatavadki koos sisseastujaga ja vaatavad ehmatunult ukse poole. Arvates, et nüüd tuli küll vist Ivo Linna või Viktor Vassiljev vähemalt. Aga ei, härrased! Subway müüjatädi tahtis teada, et kas ma tahan juurde shõshkughf,jlg või gjyfjhfn. Vaatasin teda jälle lolli näoga ja õige mitme sekundi vältel kostis vastuse asemel raadiost "maa-ei-ah-ii maa-ei-ahuu". Laul hakkas mind juba närvi ajama. Müüjatädi kordas end. Vastasin, et "Jah!"
"Kumba siis?"
Vaatasin talle küsivalt otsa.
"kgfknkjkfjvd või peekon?"
"Peekon!"
Lihale lisati veel peekon ja see kupatus pandi soojenema. Kupatus välja võetud jäi ta mulle sellega jälle otsa vahtima. Oh vana raisk...pole minu süü, et mul polnud meeles, et Subway ongi see vastik koht, kus klient peab ise kokaks ümber kehastuma ja teda otsustama sundides peedistama hakatakse. No kust kuradi kohast m i n a peaks teadma, mis sinna vahele käib.
"No pange midagi..."
"Mida siis?"
"Aaah...."
"Nuumanuumanei!"
"Oliive ja siis sibulat ja neid, mis iganes need on ja barbeque kaste!"
Edasi vastasin mitte midagi reaalselt kuulates kõigele "Jah" ning arve tuli 4.20 asemel seitse millegagi. Võimalik, et sellepärast, et ma originaalretsepti ära ei suutnud arvata. Polnud suurem asi võileib. Vähemalt sai see laul söögi ajaks läbi. Tahaks öelda, et never again, aga järgmise korrani!
Samad emotsioonid on ka mul endal, kui ma mõnesse sarnasesse iseteenindussöögikohta satun. Üldiselt üritan ma neist kauge kaarega mööda minna, aga vahel tuleb ikka eksisamm sisse ja siis olen ma ääretult stressis: miks ma pean kõike valima? Ma tean, et selline "kliendikeskne" teenindus on jube popp ja noortepärane, aga ... ju ma siis pole popp ja noortepärane, sest kui ma lähen söögikohta, siis üheks põhjuseks on kindlasti see, et ma ei viitsi kõiki koostisosi oma toidu sisse ise valida. Kui ma seda viitsin, teen ma seda kodus ja palju soodsamalt. Samal põhjusel ei salli ma Vapianot ka.
Kuna ma juba päeval selle peale nii ärritunud olin, siis jagasin ma oma emotsioone ka Epuga. Las ma kopeerin oma raevukõne siia ka:
Jah, see peaks hullult kliendisõbralik süsteem olema, et klient saab kõike valida, aga see tekitab nii õudset stressi ka mulle. Eriti Vapianos - kõigepealt vali endale makaron, siis kaste, siis lisand, siis veel mingi huinjaa, aga ega mina ju kokk ole, äkki tuleb kõik see kokku jube sitt? Ja siis tehakse see eksklusiivselt su silme all valmis. Kohvi ja kooke saad üldse ei-tea-kust ja maksta ka kuidagi imeviisil. Ma eelistan seda, et menüü on ette antud, kui ma ise tahan valida toidu sisse koostisosi, siis teen ma kodus süüa. Telliskivis on mingi selline kohvikoht ka, Renard oli vist nimi, kus menüüd pole ja sa pead ise teadma, millisest kohvioast sa kohvi tahad. Ma julgesin seal küsida latet, aga seda loomulikult polnud, liiga prosta värk ilmselt. Siis see kohv pannakse su silme all mingi hipsteriagregaadi abil tassi nõrguma (jube aeglaselt) ja no hind on siis loomulikult vastav. Oleks siis see kohv hea! Mingi kahtlane ja kibe lurr tuleb välja, sest kohv ei jõua seal hipsteriasja sees piisavalt seista. Pealegi ei meeldi mulle kohvi klaasist juua.
Kirjavigu on muidugi meeletult, aga ma kirjutasin, nagu enne mainisin, vihaselt ja kiiresti.
6 kommentaari:
Ma olen samamoodi hädas olnud toidupoe salatibaaris ja kuigi seal on veidi vähem pinget selle läbi, et keegi ei nõua sult kiiret vastust, olen ikkagi suutnud üsna söödamatu kompoti kokku keeta, sest no tahaks ju seda ja siis seda ja veel toda ka :)
Renardis töötab üks mu kunagine klassiõde, kes ka Eesti parima barista tiitli saanud ehk see vist ongi selline tõsine kohvifriikide koht. Ta postitab tihti igasugu spets-röstidest pilte ja möllab mööda koolitusi, ma ei kujuta ette, kas tavakülastaja jagab kõiki neid nüansse, mida kohvis nautida saab.
Sealne kohv on jah, vist selline, millest saavad väga suured kohvisõbrad suure elamuse, aga et mina olen selline lahustuva kohvi ja late fänn, ei oska ma seda hinnata. Samas - hinnakiri võiks ikka olemas olla.
Sellises kohas võiks olla hästi suhtlemisvõimekas teenindaja, kes oskaks klienti aidata. no näiteks uuriks, mis talle muidu maitsenud on ja soovitaks selle põhjal seda-seda-seda kombot.
Jah, kui keegi soovitada oskab, mis kokku sobib, siis on lihtsam, aga enamasti vaadatakse sellise näoga, et noh, NOH, vali nüüd ruttu!
Mul on hea meel lugeda, et ma pole ainus veidrik, kes neid "tee-ise-oma-söök-ja-jook" kohti ei armasta.
Siia hulka kuulub minu meelest ka Lido. Ma ei tea, kas see enam tegutsebki Eestis v kui pop ta üldse on. Igal juhul olen ma ise Lidos käies söönud eranditult suppi, sest ma ei suuda taluda seda survet valida juurvilju, siis liha ja kastet ja salatit ja siis leivaviilu jne jne.
Kusjuures, mulle tundub salamisi, et ise-valimise kohad on soositud peamiselt igasugu söögi-friikide hulgas, kes saavad siis valida soovikorral taldrikule ainult õlekõrred ja chia seemned.
Ja mis puutub hipsteri-kohvikusse, siis mumst võiks seal ikka selliseid tavalisi kohvijooke nagu filtrikohv ja latte ka pakkuda aga neile lisaks siis oleks teadjamal ja seiklushimulisemal kliendil võimalus soovi korral midagi peenemat tellida.
Nende isevalimis-söögikohtade kõige ebameeldivam külg on see, et kui sa oled närviliselt ajusid ragistanud ja midagi taldrikule saanud, avastad sa suure kurbusega, et kogu kupatus on tulnud kokku palju kallim, kui selle toidu hind tegelikult olema peaks.
Postita kommentaar