1. Liis Lemsalu - "Keep Running"
Esimest korda kuulates tekkis mul õigustatud küsimus: kuidas sai žürii arvata, et see on hea laul, mida edasi valida? Täiesti mõttetu ja meeldejäämatu laul, milliseid on maailmas miljoneid. Ilmselt valisidki selle edasi inimesed, kelle arvates Liis Lemsalu on äge ja ilus ja pikkade jalgadega ja noh, sellest ju piisab ka, aga nagu ma eile Epule ütlesin, siis maailmas on palju toredaid inimesi, aga see ei tähenda, et nad ilmtingimata laulma peaksid. Vahepeal oli mul juba lootus, et laul sai läbi, aga ei, minut aega piinlemist oli veel.
2. Koit Toome ja Laura - "Verona"
See laul oli ka kuidagi liiga pikk, ma jõudsin juba igavlema hakata. Üldiselt aga oli sellele laulule suurelt "Sven Lõhmus" peale kirjutatud, et ongi kaks varianti: kas oled Lõhmuse muusika austaja või mitte. Mina ei ole. Lõhmuse muusika on minu jaoks natuke liiga laiadele massidele mõeldud ja mind nii tohutult häirib see, et laulusõnad on sisutud. Kohe absurdsed. Lisaks on mul kahju, et Laura, kes minu aravtes on üks Eesti kihvtima häälega lauljaid, peab sellist laulu laulma, millega isegi mina hakkama saaks. Koit Toome puhul ei meeldi mulle aga see, kuidas ta inglise keeles laulab.
3. Rasmus Rändvee - "This Love"
Vot see oli üks kaasahaarav laul! Hakkas kohe pihta, mitte ei alanud mingi onanatsiooniga, nagu paljud teised. Meenutas veidi Muse'i, täpsemalt seda, kuidas Muse"Feeling Goodi" laulab, aga õnneks ei olnud see sarnasus häirivalt suur. Kerge Robbie Williamsi svingihõng lõi ka sisse - ühesõnaga, mulle meeldis! Rasmus Rändveel on taas selline omapärane hääl, mis võib-olla mõne jaoks on liiga inisev, aga minu maitsele sobib.
4. Kerli - "Spirit Animal"
Ilmselt on see laul üles ehitatud show'le, sest muus mõttes on see laul täiesti keskpärane. ERRis räägiti, et seda laulu on nüüd kaua oodatud - kes ootas? Mina küll mitte. Eks Kerli suhtes olid muidugi paljudel lootused hästi suured, sest ämeerika ikkagi, aga noh ... eks see selline keskmine USA diskokas oligi. Mind häirib tsipa see, et salmid ja refrään teineteisest nii palju erinevad, aga eks seda tuleb vist ette, kui laulu nii mitu inimest korraga kirjutavad.
5. Daniel Levi - "All I Need"
Nii mõnus on kuulata vahelduseks aktsendivaba inglise keelt! Laul ise oli taas ameerikapärane, aga juba parem kui eelmine, selline mõnus ja rahulik laul, mida ma ilmselt kuulaks veel. Refrääni sõnad meeldisid mulle ka, sest kui muidu on vist popp ja noortepärane väga detailselt naisekeha ja selle erinevaid omadusi kirjeldada, siis siin oli armastus veidi platoonilisem. Ja armsam.
6. Alvistar Funk Association - "Make Love, Not War"
Oo, midagi peavoolust erinevat ... aga veidi liiga jazz minu maitsele. Ma nimelt ei salli absoluutselt jazzmuusikat, see on igav ja uinutav. Laul oli ka selline kulminatsioonitu ja kaasalaulmatu, mis vajub unustustehõlma kohe, kui esitatud saab.
7. Close To Infinity featuring Ian Karell - "Sounds Like Home"
Veidi üheksakümnendaid siis ka, ma hakkasingi juba mõtlema, kuhu need jäävad. Tegu oli väga kummalise looga, ma ei tea, kas asi on minus, aga ma kuidagi ei saanud sellest laulust sotti. Mis see siis oli? Ei meeldinud just kõige rohkem, aga ei häirinud ka. Selline ühtlane tapeet, mida uuesti ei kuulaks.
8. Almost Natural - "Electric"
Liiiiga elektrooniline minu rokihingele, aga ma kujutan ette, et klubimuusika austajatele võib see isegi meeldida ja kummitama jääda. Minule ... oeh, küsimus suurele ringile: miks valitakse edasi nii vähe rokkmuusikat? Või ei esitata seda konkursile? Miks ei ole ühtegi laulu, mis meenutaks mõnda Monster Magneti laulu? Või no hea küll, Rammsteini?
9. Antsud - "Vihm"
"Igal Eesti Laulul peab olema üks etnolaul!" öeldakse ilmselt žüriile, kui valimine algab, sest miks muidu igal aastal mõni - enamasti naeruväärne - etnopopplaul on. "Vihm" pole naeruväärne, tegelikult on see täitsa kuulatav, aga lihtsalt veidi igav. Et etno on nii popp viimasel ajal, siis ootan ma midagi enamat, ekstravagantsemat, löövamat .. see oli aga pigem nagu vaese mehe Trad Attack. Plusspunktid eesti keele eest.
10. Angeelia - "We Ride With Our Flow"
Ilmselt pole mina sellise muusika sihtgrupp, sest see muutus mu kõrvaklappides tapeediks. Tegelikult tuli mulle selle laulu ajal meelde, et ma ostsin eile Rammsteinile pileti ära, juhuu! Kui see pole hea uudis, siis mis on?
**
Kokkuvõtteks võib öelda, et üsna palju oli tapeeti ja igavat muusikat, mida ma uuesti ei kuulaks, aga mõni pärl leidus siiski ka, Rasmus Rändvee näiteks. Küll aga ei ületanud ükski laul mu lemmikut, Kosmose laulu.
Jagage ikka oma eelistusi ka, kes samuti kõik laulud läbi kuulas! Jube huvitav on erinevate maitsetega inimeste arvamusi lugeda.
8 kommentaari:
Noh, mu lemmik oli Liis Lemsalu, nii et me maitsed on nagu siga ja kägu :D
Tundub jah :) Aga noh, maitsed ei saagi kõigil kattuda, peaasi, et maitsete pärast kaklema ei hakata.
Mida sa pead silmas aktsendivaba inglise keele all? Ma elan Iirimaal ja lisaks sellele, et siin on igas linnas oma inglise keele aktsent, tunnen ära pooli Inglise maakondade aktsente, osad on veel võõrad. Ameerika eri piirkondades on oma aktsendid, Texase aktsend üks tuntumaid. Kanadas on oma aktsent, mis on Ameerika aktsendist piisavalt erinev, et keegi nende kõnelust pealt kuulavatest inimestest neid samast riigist tulnuteks ei peaks. Lisaks räägivad kõik välismaalased oma aktsendiga inglise keelt, mõni on lisaks tohutu segu oma hääldusest kujundanud ehk lisaks oma emakeele aktsendile on lisaks pookinud nende erinevate piirkondade aktsente, kus ringi rännanud on või mida telekast kuulnud on.
Ilmselgelt pidasin ma silmas eesti aktsendist vaba inglise keelt. Filoloogina olen ma kursis erinevate aktsentidega ja kuigi ma just inglise fill ei ole, siis ütleb isegi minu loogika, et pole olemas ühte ja puhast inglise keelt.
No kuna eelmises poolfinaalis oli ainult kaks laulu, mis mul otseselt üldse ei meeldinud - Linna ja tolle Kosmose laulja oma. Seega olid mul selle poolfinaali suhtes ootused nii suured. Erit ootasin midagi ägedat Kerlilt, kuna viimane laul, mis ta avaldas, oli väga hea. Aga no jah, pidin pettuma, sest selles poolfinaalis oli kaks laulu, mis mulle tõsiselt meeldisid - Daniel Levi ja Rasmus ning siis Lemsalu ka, aga teda ma selle looga just Eurovisioonile küll ei saadaks.
Mida enam ma Danieli laulu kuulan, seda enam see mulle meeldib - ilus ja lihtne laul, mis võlubki sellega, et taga pole mingit suurt produktsiooni või püüdlust suurt hitti vorpida. Liis Lemsalu on mulle lihtsalt mingil arusaamatul põhjusel vastumeelne ja seetõttu ei suuda ma ta laule adekvaatselt hinnata. Rasmuse laul on aga selline, mida saaks kaasa laulda :) Ma usun, et läheksin ka Rasmuse kontserdile, sest ta tundub selline kütkestav tüüp olevat.
Appi, mul on sama küsimus, et MIKS ei ole rokki??? Ma viskaks (oma peas) ühe tagurpidi salto, kui Eesti ometi suudaks Eurokal välja tulla ühe hea rokilooga. Ma vist isegi hääletaks! :D
Huvi pärast, kas sulle see lugu (Soome 2014. a Eurokas) https://www.youtube.com/watch?v=a-NSVFBKU-4 meeldis? Mulle täiega meeldis, ma tahaks, et Eesti läheks sellisega.
Jaa, see on päris kihvt laul, eriti just Eurovisiooni kontekstis. Kui säänne laul oleks Eesti Laulul, siis ma vist ka hääletaks, kui just samal aastal jälle Janno Reimi poleks :)
Millegipärast arvatakse, et eurole sobib võimalikult mittemidagiütlev laul ja siis need popid euroautorid teevadki mingit jura. Aga miks ei võiks näiteks Taak minna Eesti Laulule? Mu meelest on see laul igati rahvuslik: https://www.youtube.com/watch?v=KctO1aZckRI
Postita kommentaar