06 detsember 2016

Niisama juttu

Teen vahepeal väikese hingetõmbepausi, aga et mul palju aega pole, siis räägin lihtsalt suvalistest asjadest, mis peas keerlevad.

– Eelmise postituse pilt on tehtud laupäeva õhtul Genialistide klubis. Pildi tegemise ajal olin mina sunnitud backstage'is vaatama, kuidas Marco Tasane riideid vahetab. Või noh, keegi mind seal kinni ei hoidnud, aga kes pilti vaatas ja mu põlgust rahvamasside vastu teab, saab ilmselt aru, miks ma saalis polnud. Õnneks aitasid neid raskeid hetki mööda saata Epp ja viinapudel.

– Tartust tagasi tulles oli mul tunne, justkui oleksin sõitnud mitte teise linna, vaid teise aega. Tartus oli talv, tugevad miinuskraadid ja lumi ning Tallinnas 7 plusskraadi ja kevadised tuulehood. 

– Meie lasteaiagrupp koosneb nii tüüpilistest Eesti lapsevanematest, et mina, saate aru, MINA olen nende kõrval üks suur asjaajaja ja korraldaja. Jõulude ajal on vaja koguda raha kinkidest ja arvake, kas keegi vastab ka mu küsimustele? Kusjuures ma ei küsi üldse retoorilisi või filosoofilisi küsimusi, vaid enda arvates tahan teada väga loogilist ja lihtsat infot: kui palju kellele maksta ja mida kinkida. Teiseks on homme lasteaias jõulukohvik ja kuigi suvel olin ma veendunud, et mina küll ühisüritustest osa võtma ei hakka, siis eile tuletas kohusetunne ennast meelde ja otsustasin ikka midagi küpsetada. Täna siis küsisin, kas keegi teeb veel midagi ja kas meil on mõtet oma rühma laud välja panna. Arvake, kui palju ma vastuseid sain? Kolmelt inimeselt! Kusjuures mu küsimus polnud sõnastatud nii, et kurat, kõik peavad küpsetama ja kes ei küpseta, on halb lapsevanem (mõned musteremad armastavad selliste küsimuste kaudu hinnanguid anda). Ei! Ma lihtsalt küsisin, kas keegi osaleb veel või mitte. Pole ju raske öelda ei või jaa.

– Reedel on Sõpruse Puiestee kontsert mu kõrvalmajas ja ma nii ootan seda! Selle tähistamiseks kuulasin ma täna umbes 10 korda Metro Luminali "Isa tuli koju" ja nukrutsesin, sest liiga selgelt jõudis kohale, kui kaua Metro esinenud pole. No kuidas nii saab? Vaadake, kui madalale ma langenud olen selle pärast, käin isegi Marco Tasase kontsertidel.

– Ma pole kodu veel jõuluvalmis seadnud ja ole üldse kindel, et ma seda teen, aga kuuse tahaks ikka tuppa tuua. Sellega seoses üritan ma välja mõelda, kust saaks ühe ilusa potikuuse, tingimuseks on ainult see, et see koht võiks asuda Tallinna kesklinnas. Siin vist pole aianduspoode? Või on?

– Otsustasin, et kirjutan kõik detsembrikuu jooksvad kulutused üles ja pärast vaatan, kuhu kui palju kulub ja kust annaks kokku hoida. Peale selle üritan ka detsembris olla kohe eriti kokkuhoidlik. Mul on tegelikult päris palju säästunippe, mida ma iga päev rakendan. Mingisugune internetikampaania on ka, mis ärgitab inimesi rohkem säästma, aga need nipid on nii naeruväärsed, et ... oeh. Miks keegi minu käest nippe ei küsi?

– Täiesti juhuslikult tuli mulle praegu meelde üks mu kiiksudest: nimelt ma keeldun einestamast söögikohas, kus menüüs on valet eesti keelt. Trükivead mind nii isegi ei ärrita, aga sõna "kreembrülee" küll.

– Kirjutasin "Linn on minu" autorile ja edastasin oma kiidulaulu. Autor kirjutas vastu nii armsa kirja, et siiani on sees soe tunne. Mul oli egoistlik tagamõte ka – tahtsin oma raamatusse autogrammi. Kui ma ei eksi, siis just praegusel hetkel peaks see autogramm mu raamatusse tekkima ka.


Kommentaare ei ole: