Tegelikult on mul selline paradoksaalne loomus, et kuigi ma ei salli ebavajalikke asju ja tilulilu (seepärast ei ole ma ka suur kodukaunistaja), siis meeldivad mulle sellised asjad, mis tavaliselt on nimekirjades "Ära neid asju mitte kunagi mitte kellelegi kingi". Näiteks kruusid. Kohe, kui ma kuulen, et kellelegi on plaanis välismaale minna, lendan ma kohale ja hakkan peale käima nagu uni: "Palun, paluuun too mulle kruus!" Ma ei ole teab-mis nõudepesija, nii et lihtsam on ju kapist uus kruus haarata kui vana ära pesta. Teiseks tundub mulle juba mõte iga päev samast kruusist joomisest nii tohutult igav. Kolmandaks ei meeldi mulle, kui kõik nõud on ühesugused sel lihtsalt põhjusel, et a) see on igav ja b) nii kipuvad nõud sassi minema. Eriti veel meie kodus, kus Ernst on avastanud lauakatmise võlud, aga tema nägemus nõudejaotusest on tsipa teistsugune kui minul ja kui ta avastab, et laual on nõud valesti (tema jaoks), viib ta kruusid ja taldrikud neile inimestele, kelle käes need siis tegelikult olema peaksid.
Lisaks meeldivad mulle igasugused ägedad söögid ja juustuletist ei saa ma peaaegu kunagi eriti kiiresti mööda. Eile näiteks viisin koju punast värvi juustu (oli vist pestoga) ja avastasin, et mu tšillimoos sobib sellega jube hästi. Veel fännan ma maitseaineid ja kõiksuguseid asju, millest kooke saab teha. Rääkides kookidest, siis ise ma eriline koogisõber olegi ja seetõttu meeldib mulle neid teistele teha. Eile oligi üks hea võimalus, sest lasteaias oli jõulukohvik ja ma sain sinna ühe kamatordi valmis meisterdada. Osteti kõik ära ja kiideti veel takka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar