Ma ei tahaks tegelikult üldse siis selliseid sisutuid postitusi kirjutada, nagu praegune tuleb, aga vinguda on ka vaja ja seega annan ma teada, et ma pole internetti ära unustanud, vaid vaevlen sajandi suurima nohu käes. Ma ei saa hingata, magada ega mõelda, rääkimata siis millestki intellektuaalsemast. Jah, ma olen ise süüdi, et ma juba detsembris haigusalgetega ei tegelenud. Teinekord tasuks ikka enne passi vaadata, kui ületöötamiskirg peale tuleb. Kusjuures nohu pole üldse nii kerge haigus - minul kaasnevad praegu ka jõhker peavalu ja kõrge palavik. Mis te pakute, kas lapsega mängimine on praegu mu lemmiktegevus? Või temaga füsioteraapias käimine? Toda viimast lähen ma kohe ka tegema, nii et kui keegi varsti Tõnismäel räiget nuuskamist kuuleb, siis see olen mina.
Ilmselt on see karistus liigse edevuse eest.
Vahepeal tegin ma aga oma riidekapi korda ja mõtlesin, et tahaks mingisuguse riidelaenutuspunkti oma kleidikuhjaga avada. Mul lihtsalt jagub siin kleite. Ainus probleem on see, et laenutajad võiksid olla minumõõtu ehk 170 cm pikad, kiitsaka ülakeha ja naiseliku (st suure tagumikuga) alakehaga.
Nohu toob ikka häid mõtteid.
Ilmselt on see karistus liigse edevuse eest.
Vahepeal tegin ma aga oma riidekapi korda ja mõtlesin, et tahaks mingisuguse riidelaenutuspunkti oma kleidikuhjaga avada. Mul lihtsalt jagub siin kleite. Ainus probleem on see, et laenutajad võiksid olla minumõõtu ehk 170 cm pikad, kiitsaka ülakeha ja naiseliku (st suure tagumikuga) alakehaga.
Nohu toob ikka häid mõtteid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar