14 veebruar 2017

Eesti Laul: stiilist

Esinemisi saaks ju arvustada paljudest erinevatest vaatepunktidest lähtudes, aga ma otsustasin, et lauludele ei keskendu, vaid vaatan hoopis stiili. Nii professionaalsest kretinismist kui ka lihtsalt huvist. Aga alustagem.

Elina Born "In or Out"
Olen lugenud, et paljusid häiris, et Elina trikoos esines, aga mu meelest on igal inimesel õigus püksata lavale minna, kui ta seda soovib. Pealegi, kui minul oleks selline keha nagu Elinal, siis ma ainult ilma riieteta ringi käiksingi! Võib ju rääkida jah, et õudne, milline kopeerimine, sest omg, keegi teine on ju ka enne trikoos laval olnud, aga samas – kõike on tehtud ja nähtud, nii et millegi uuega välja tulla oleks üsna keeruline. Siinkohal refereeriksin ma oma ema, kes ütleb, et kõike võib teha, aga see peab olema professionaalne. Elina esinemine oli professionaalne, ta tundis ennast ilmselgelt mugavalt nii napis rõivais ega olnud ka tantsuga üle pingutanud. Mulle meeldis!
Carl-Philip "Everything but You"
Carl-Philip on juba olekult veidi nukulik, nii et piisab tal vaid juuksed üle lakkida, kui kogu üldmulje on veel nukulikum. Mulle meeldib väike ebakõla tema välimuse ja hääle vahel, st peale vaadates võiks ju eeldada, et sealt tuleb ainult mingi munapiiks. Aga ei tule. Muide, Madis Arro on ka selline artist, kes näeb jube tagasihoidlik ja suht moosikas välja, aga milline hääl! Igatahes, esinemise juurde tagasi tulles ... stiilselt must üldmulje, ei midagi häirivat, ega üllatavat. Esinemine sobis lauluga, sest olgem ausad, kui sa ikka pead laval nii kõrgeid noote võtma, ei saa samal ajal kukerpalle visata.

Laura Prits "Hey Kiddo"
Minus tekitavad sellised räuskavad ja "oleme nii ägedad-lõbusad" tüdrukutekambad judinaid, sest noh, ilmselgelt olen ma ise selliste vastand, aga see on minu isiklik traagika. Ma ootasin sellelt laulult ägedat esinemist ja superenergiat, aga tulemus oli pigem selline kooliesinemine. Närv oli sees ilmselt. Lisaks tundus kogu koreograafia veidi pingutatud ja laulja näoilmest võis näha, et ta mõtleb: "Oot, nüüd pean ma kätt nii liigutama ja jalga sinna tõstma". Kui ma ise kunagi ennemuistsel ajal esinemas käisin ning samaaegselt laulma ja tantsima pidin, siis rääkis tantsuõpetaja alati, et publik ei tohi kunagi aru saada, kui palju tööd ja vaeva esinemisega nähtud on, kõik peab tunduma jube lihtne ja loomulik. See number seda polnud. Riietus oli iseenesest äge ja pilkupüüdev, aga lisaks roosale oleks võinud ikkagi muid värve ka kasutada.

Leemet Onno "Hurricane"
Mu pea kohal hakkas ohtralt küsimärke keerlema. Misasjad need seal laval on? Kuidas see lauluga seostub? Kas kantrilauludes ei peaks veidi teine stilistika olema? Misasja see Leemet nüüd tegi, tantsis või? Oh issand ... Sellele laulule sai kummaline stilistika ja koreograafia küll saatuslikuks, mitte mingit kooskõla ei olnud. Need tantsijad oleks sobinud paremini mõne Sia laulu videosse (ilmselt sealt ka inspiratsioon), kui siia. Ja kõik inimesed ei pea ilmtingimata tantsima, ka rahulikult saab laval olla.

Ivo Linna "Suur loterii"
Mõnusalt rahuliku ülesehitusega esinemine. Ma muidugi ei kujutaks ettegi Ivo Linnat mõnda moodsat contemporay tantsu esitamas või muudmoodi karglemas, nii et ei mingeid üllatusi. Ivo ülikond oli hästi lahe – esmapilgul tavaline, aga kui lähemalt silmitseda, leiab ohtralt moodsaid detaile, mustrid ja trendikad lõiked ja ... Mulle meeldivad sellised varjatud üllatused.

Lenna Kuurmaa "Slingshot"
Miks peab oma loodusläheduse näitamiseks ilmtingimata paljajalu olema? Looduses paljajalu käimine, muide, on üks arulagedamaid asju üldse, nii et taas üks kummaline sümbol. Riietus aga pidigi vist Lennal ja ta tiimil olema võimalikult väheütlev, et tants esile pääseks, aga .. Ma saan aru, et Lenna on imetlusväärselt hea laulja ja puha, aga ma valetaks, kui ma ütleks, et ta hea tantsija on. Taas mõjus kogu kompott liiga kodukootult. Lihtne ja staatiline laulmine oleks selle laulu puhul palju paremini toiminud. Mu lapsekesele meeldis aga Lenna esinemine väga, läks teleka ette ja teatas, et seal on emme. Ma olen ilmselgelt asjadest valesti aru saanud.

Whogaux & Karl-Kristjan feat. Maian "Have You Now"
Esiteks: muutke oma nimi ära, ma ei suuda seda korralikult välja öelda. Teiseks: Maian on äärmiselt kaunis tütarlaps, väga ilusa ja huvitava näoga ja kohe kindlasti mitte paks, aga see riietus ei kaunistanud teda absoluutselt! Seelikuosa pikkus oli jube ja need satsid muudaksid ka Carmen Kassi sefiiritordiks. Lisaks ei harmoneerunud see kleit ka ta duetipartneri riietusega, mis oli pigem lihtne ja monokroomne. Kolmandaks: mis kuradi tants see seal tagaplaanil oli? Täiesti arusaamatu.

Janno Rein ja Kosmos "Valan pisaraid"
Aru ma ei taipa, miks Erkit laval polnud? Kogu esitus oleks automaatselt sada korda stiilsem olnud, sest noh, Erki on lahe! Muidu ei pakkunud nende esinemine erilist üllatust, ega pidanudki, sest mis üllatusi ikka rokkbändilt oodata. 

Ariadne "Feel me now"
Tore, et seda näitsikut polnud pandud tantsima või mingeid kummalisi asju tegema, sest ilmselgelt oleks see ta närvilisust ainult suurendanud. Staatiline seismine mõjus hästi, aga selle lauluga oleks võib-olla rohkem sobinud, kui ta oleks olnud veidi tõsisem, mitte kogu aeg naeratanud nagu laulukarusselli esineja. Riietus oli äge, kergelt futu, aga soeng tegi kõike muud kui kaunistas seda tütarlast. Selline ülepea pats teeb iga näo laiaks, nii et loodetavasti leitakse finaaliks teine soeng. Kogu esinemine oli minu jaoks natuke igav, sest kuigi Ariadne oli nooruslikult valge ja tennistega, siis sellise laulu juurde sobiks VEEL futum, VEEL rohkemate litrite ja ägedate vormidega. Ja veel ägedama graafikaga.

Uku Suviste "Supernatural"
Uku Suvistest rääkides peab rääkima enesekindlusest. Mind on ammu häirinud Uku puhul see, et ta justkui peab kogu aeg tõestama, kui mehelik, ilus ja alfa ta on. Igas intekas mainib keegi ikka, milline ürgmees Uku ikka on ja siis mõtlen mina, et ... ei ole ju. Tema esinemistest kumab kogu aeg läbi ebakindlus või ebakõla – mine tea, on see siis tingitud tema nõrgast lauluhäälest või metromehe kuvandi sobimatusest. Ka see esinemine pidi ilmselgelt näitama Ukut kui seksikat meest (laulusõnad ja muu ka), aga .... ei teinud seda. Tants oleks võinud olemata olla, sinine pintsak samuti ja ekraani ees karglemine oli lihtsalt piinlik. Taas meenutan ma oma ema sõnu ja leian, et siin pidi professionaalsust tikutulega taga otsima. Kurb.


Kommentaare ei ole: