27 veebruar 2017

Kolisime

Sellal, kui teised, minust palju patriootlikumad eestlased aastapäeva tähistasid, üritasin mina veel paaniliselt viimaseid kodinaid kokku pakkida. Vähemalt sel hetkel arvasin, et need on viimased, tegelikkuses on aga asjad niiviisi, et ... polnud. Siiani on vaja asju veel ära tuua. Võiks ju mõelda, et palju kolm inimest, kellest üks veel nii pisike, ikka asju vajavad, aga minu suureks jahmatuseks ja pahameeleks oli neid asju ikka väga palju. Riided + raamatud + nõud + mänguasjad + igasugused muud värgid, mis lõpuks täitsidki terve kaubiku. Õnneks nüüd on neid asju palju vähem.

Kolimiseelne ärevus


Nüüd oleme uues kohas ja üritame harjuda uue eluga. Mult küsiti kolimise ajal päris mitu korda, kas mul on kahju ka ära minna ja ma ei osanud sellele küsimusele kuidagi vastata, õigemini, ma pole veel jõudnud seedida kogu värki. Jube kiiresti käis kogu asi teadasaamisest, et peame kolima kuni uude kohta minekuni. Osalt on mul muidugi kahju juba puhtproosalistel põhjustel: ma pean otsima uued kodupoed ja jalutusrajad, teisalt aga oli kogu protsess seotud niipaljude ebameeldivate asjaoludega, et hea, et see etapp nüüd (peaaegu) ühel pool on. Nüüd on pingelangus ja kahjuks tunnen ma juba praegu, et mu keha reageerib pingelangusele nii, nagu ta seda ikka teeb – haigeks jäädes.

Uus koduke on aga hästi ilus ja pisike. Väiksem kui eelmine eluase, aga selle võrra ka hubasem. Mulle pole nimelt kunagi meeldinud suured lossid, kust pereliikmeid taga ajades end hingetuks joosta võib või mida ma eales koristada ei suuda. Pigem juba pisike pesake, kus samas ikkagi varjumisnurki on, kui teised tüütuks muutuvad. Ja puuküte! Mis saaks veel ägedam olla? Mul, muide, on see esimene kord üldse puuküttega tegutseda, sest siiani olen nautinud keskkütte võlusid, aga praegu mõtlen, et enam küll keskkütet ei taha. Olgu, kütmine on tüütu ja aeganõudev ja korraga tuleb puude eest suur raha välja käia, aga see mõnus tulekuma ja lõhn kaalub kõik üles. Mul on ka kaasamõtlejaid:

Mida vaatavad inimesed kõige meelsamini?

Korteri on ilmselt kujundanud mõni spetsialist, sest seinad on hästi kihvtide viimistlustega – igaüks erinev, aga samas hästi kokkusobiv. Väga palju on kasutatud täispuitu ja kivi, näiteks puupliidi ümbrus, nagu ka pildilt näha võib, on kivist – ilus ja väga praktiline. Kraanikauss ja aknalauad on kivist, uksed puidust, põranda- ja laeliistud täispuidust. Ma tahaks suisa oma reeglit rikkuda ja siia mõne pildi üles panna, aga hoian ennast siiski tagasi. Aa, meil on ka kamin! See tuletaski meelde, et ma peaksin kusagilt puuhalge tooma, et neid seal põletada. Pliidis on meil brikett, aga kes siis briketti kaminasse paneb?

Kommentaare ei ole: