Ma olen juba ammu märganud, et Ernst oi ole eriline autolemb, vaid eelistab rohkem näiteks nõudega mängimist. Kui keegi talle mõne auto toob, siis ta viisakusest teeb sellega paar ringi, aga üldiselt jätavad need teda külmaks. Anna aga kätte kann ja kruus ning vähemalt tund aega on hooleta. Ma pole selle üle eriti pead vaevanud või õigemini – ma ei teadnud, et ma üldse peaks nii tohutult jälgima, millega laps mängib, .... kuni lasteaias oli arenguvestlus, mille käigus heideti ette, miks Ernst üldse autodega ei mängi ja kas meil ikka on üldse kodus autosid.
Õnneks oli arenguvestlusel Sten, kes viisakalt vastas, et on küll, aga need ei koti teda. Mina oleksin oluliselt pikemalt soostereotüüpidest rääkinud ja vihastanud. Oma kõne sain ma ikkagi maha pidada, aga publikuks oli mitte milleski süüdi olev Sten, kes üritas mind rahustada, öeldes, et kõik ei ole nii moodsad ja uuendusmeelsed kui mina. Olgu, võib-olla tõesti, aga kas ma olen tõesti siis "moodne ja uuendusmeelne", kui ma leian, et inimese ARENGUT ei peaks hindama selle põhjal, kas ta mängib oma "soole sobivate" mänguasjadega?
Edasi mõeldes on minu arvates üldse idiootne, kui lapse arengut hakata hindama selle järgi, millega ta mängib. Näiteks Epp vihkab kirglikult voltimist ja meisterdamist ning kui ta peaks praegu, 30+ vanuses läbima lasteaias arengutesti, milles neid asju nõutaks, ei saaks ta sellest läbi – ometi on ta igati võimekas inimene ja oma valdkonnas ka väga edukas. Või kui keegi oleks kunagi tahtnud minu arengut hinnata selle põhjal, kuidas ma nukkudega mängin ... noh, ma oleksin samuti läbi kukkunud, sest igasugused rolli- ja kodumängud olid pärdikuna minu jaoks nii tohutult igavad, andke aga legod ja meisterdamisasjad siia! Inimesed on nii tohutult erinevad ju, miks siis hinnata mingi üldise skaala järgi? Eriti veel huvisid. Mu ema armastab alati kõiketeadjatest lapsevanematele, kes "teavad", kuidas last õigesti arendada, rääkida oma lastest, kes kõik on titest saati täiesti erinevate huvidega ja ometigi täiesti korralikult arenenud ja iseseisvad inimesed.
Tegelikult olen ma lasteaiaga igati rahul, sest Ernstile meeldib seal ja kuna teised pärdikud on kogu aeg haiged, on enamasti kohal vähe lapsi ja nii on õpetajatel aega igaühega tegeleda. Ma eeldan, et need arenguhindamislistid on lasteaiaülesed, nii et ega ma lasteaiale endale midagi ette heidagi, aga ... kummaline siiski.
5 kommentaari:
Mu meelest on see ka kummaline. Mu plikad pole kunagi nukkudega eriti mänginud ja õnneks keegi pole püüdnud neid "õigele teele" juhatada ka. Enda lapsepõlvest mäletan küll, et mulle heideti ette loomadega mängimist, kuna ma mängisin nendega kui inimestega (loomad elasid majades, käisid tööl jne) ning ma ei saa siiani aru, miks see nii kohutav tundus mu emale.
Panin tähele, et sa kirjutasin lastest kui pärdikutest, ole ettevaatlik! Me siin ükspäev arutamise, kas peaks "tatikale" kohe lasteaeda järele minema ja siis kolleeg vaatas šokeeritud ilmel, kuigi me midagi halba sellega üldse ei mõtle. Ikka parem kui tiburull vms ju.
Jaa, ma kutsun kõiki lapsi pärdikuteks :) Olen ka igasuguseid reaktsioone näinud, kuigi ma pean silmas ju hoopis seda, et lapsed ronivad igale poole ja söövad banaane nagu ahvikesed. Eks ma võõraste hulgas katsun ennast tagasi hoida, sest mõned emmekesed on tõesti jube õrna hingega ja solvuvad isegi siis, kui laste kohta sõna "titt" kasutada. Ma ei tea ... mis seal solvuda, minu arvates on palju kummalisem lapsi tibukesteks ja nunnukesteks kutsuda.
Ma ei saa ka aru. Las lapsed mängivad millega tahavad. Siin tundub kuidagi eriti olevat juurdunud see suhtumine, et jumala eest poisslapsele ei osta nukku ega mängukööki ega midagi, mis peaks olema "tüdrukulik". Värvidesse suhtumisest ei hakka rääkimagi.
Mulle tuli meelde kui esimesele lapsele mänguköögi ostsime (roosa) ja keegi blogikommentaarides muret tundis, et millega siis järgmine laps mängima peaks kui poiss tuleb? Et see köök ju roosa ... Ma ei osanudki selle peale midagi tarka öelda vist :D
Kusjuures minu meelest ei ole ju köögiasjad üldse tüdrukulikud – kõik peavad ju oma elu jooksul süüa tegema. Samamoodi pole autod poisilikud, sest naised sõidavad ju ka autodega .. ah, ma ei tea. Ma vist ostan ka koju ühe roosa köögikese ning ma juba kujutan ette, millised kommentaarid selle peale mõnedelt tuttavatelt tuleksid :)
Seoses värvidega tuli mulle meelde, et ma alles eile lugesin ühe naise hüüatust, et tema küll ei tahaks, et ta poeg roosat värvi riideid kannaks.
Ma siis ei ütle, et umbes aastasena sai meie poiss jõuluks mänguköögi ja komplekti potte-panne. Ja roosa beebinuku ka. Kuna nukk oli sageli mängus siis ostsime nukuvankri ka. Ja nii oligi meil majas kaheaastane poisslaps, kes sõidutas roosas vankris roosat beebinukku (värv polnud küll meie valik, poes ei olnud sooneutraalsemaid valikuid) ning kokkas oma mänguköögis mõnuga. Autod ja muu rasketehnika on meil küll ka käigus aga pole osanud selle peale tulla, et "tüdrukute" mänguasjad tuleks poisslapselt ära võtta.
Aga ma olen ka kuulnud lasteaiaõpetajast, kes poisi kööginurgast ära saatis kuna see olla tüdrukute mäng...
Postita kommentaar