23 märts 2017

Identiteet

Puhkuse üks positiivsemaid külgi on kindlasti see, et mul on rohkelt aega mõelda ja lugeda ja uuesti mõelda. Need on nimelt mu lemmiktegevused. Viimasel paaril päeval olengi veetnud aega nii, et panen Herr Ernsti lõunaunne, olen läbi mõne huvitava artikli/blogipostituse ... ja hakkan koristama. Mul nimelt jookseb mõte kiiremini siis, kui käed või jalad samal ajal käivad. Sellepärast käin ka üsna tihti jalutamas. Aga see selleks.

Viimane inspireeriv postitus oli, nagu ennegi mainisin, Marca kirjutis nime vahetamisest abiellumisel (ma ei saa praegu millegipärast linkida, aga ma eeldan, et enamik on seda niikuinii lugenud). Ma juba seal kommenteerisin, et minu jaoks ei ole nimevahetus identiteedi muutmine või üldse mingi suur sündmus, sest esiteks ei ole ma oma neiupõlvenime suurim fänn ja teiseks kasutasin ma juba tükk aega enne abiellumist erinevaid pseudonüüme, sest ma kartsin oma pärisnime avaldada. Miks? Ära küsi. Hakkasin aga edasi mõtlema, et kui nimi minu Mina ei määra - mis siis määrab? Või mis üldse on inimeste jaoks nende identiteedi märgiks? Välimus? Üks mu sõbrants pole näiteks lapsest saati oma soengut muutnud, nii et ilmselt tema jaoks on tõesti tema välimus osaks Temast Endast, aga minu puhul ... kohe kindlasti mitte. Just täna kavatsen oma juuksed roosaks värvida ja see on miski, mida tema iial ei teeks. Ma ise arvan, et äkki määravad mind mu väärtushinnangud ja põhimõtted? Muud mul ju eriti pole - ma ei kuulu ühtegi subkultuuri, ma pole teab-mis patrioot, kodutunnet ka pole. Aga samas tunnen ma ennast sellise pidetu elu juures kummaliselt hästi. Kuis küsimus jääb: mis on identiteet?

Kommentaare ei ole: