08 mai 2017

Mis haigus see on ...

... kirjadele mitte vastata? Ma tõesti tahaks teada, nii et kui siia satub lugema keegi, kes loeb oma meilid või muud teated läbi, aga ei vasta neile, siis palun, valgustage rumalat. Muidu hakkan mina tundma ennast a) pealekäiva idikana või b) nähtamatuna.

Häda on nimelt selles, et Ernsti lasteaiarühmakaaslaste vanemad on nii tüüpilised eestlased, et isegi mina olen nende kõrval Eesti esiaktivist. No ja kes mind vähekenegi teab, teab ka seda, et igasugused organiseerimised ja kogukonnaüritused tekitavad minus üldiselt külmavärinaid. Aga. Teemaks see, et lasteaias tuleb emadepäevakontsert ning kasvatajad küsisid, kas pärast tahavad vanemad rühmas veel kohvi juua ja kooki süüa. Kõik olid nõus. Kuna see kontsert on nüüd sel reedel, aga kusagilt polnud kippu ega kõppu, kust see kohv ja kook ilmuma peaksid, küsisin ma lastevanemate grupis, kas keegi tahab ise kringli tuua ja kui palju meid üldse kontserdile tuleb. Arvake, mitu vastust ma sain? ÜHE! Ja sellegi eitava.

Ma ei saa aru, kas mingi tükk kukub inimestel küljest ära, kui nad küsimustele vastavad või kirjadele reageerivad? Ma ei räägi siinkohal ainult meie lasteaiarühmast – mul on paar sellist tuttavat ka, kellega on võimatu midagi kokku leppida, sest mingil hetkel nad lihtsalt ei vasta küsimustele. Ja mina jään mõistatama, kas nad nüüd otsustasid mind vihata või tabas neid välk või ... Sest muid põhjuseid ma ei näe. Ebaviisakus muidugi ka, aga ma eelistaks neid esimesi variante, sest ma ei tahaks uskuda, et mu ümber on nii palju ebaviisakaid inimesi.

Ma katsun nüüd rahuneda. Muide, kui ma avatud ülikoolis käisin ja vahel harva mõnest loengust puuduma pidin, siis kirjutasin ma alati enne õppejõududele ja vabandasin ja nõudsin ülesandeid ning IKKA olid mul süümekad, aga samas leidus meil selliseid tegelasi, kes lihtsalt ülbelt ilma teatamata kohale ei tulnud. Kui meid oleks loengutes olnud sadu või vähemalt kümneid, poleks sellest väga midagi, aga mõnes seminaris oli meid ainult kaks ja nii pidin ma nii mõnigi kord üksinda (koos õppejõuga) tööd tegema. Mitte, et mul selle vastu midagi oleks olnud, aga usun, et õppejõud tundis ennast küll solvatuna.

Ja mina tunnen ennast ka solvatuna, kui mulle ei vastata.

11 kommentaari:

Eliise ütles ...

Arvan, et keegi ei tahtnud kringlitoomist enda peale võtta ja kirjutada "ma kontserdile tulen aga kringlit küll tuua ei viitsi" on informatiivne, kuid.. ebaviisakas? Tulijad pigem vaikivad ja annavad sellega mõista, et sebige ise oma kringel, aga olgu olla! :)

Madli ütles ...

Jah, sellest alltekstist sain ma aru :) Kusjuures minu arvates poleks see ebaviisakas, kui inimene ütleb, et ta ei saa kringlit tuua (või ei viitsi). Nende arvates aga ilmselt on ja siis leitaksegi, et kooris vaikimine viib lahendusele lähemale.

Maasikas ütles ...

See kõlab nüüd küll küüniliselt, aga - kui nad juba sellised on nagu nad on, siis nendega koos ei oleks vist eriti tore kohvi juua ja kringlit süüa?
St saada e-mail, et "järelikult sain ma eitava vastuse" ja einesta koos nendega, kes on piisavalt normaalsed, et Sulle vastata - pere, sõbrad jne.

Madli ütles ...

Ega ma ahvivaimustuses olegi sellest võõraste inimestega istumisest ja igavatel teemadel (lastekasvatamisest) rääkimisest. Lihtsalt kuna jäi jutt, et kõik tahavad pärast kontserti istuda ja kringlit süüa, siis tahtsin uurida, kas siis ikka toimub see koosviibimine. Tagamõte oli ka selles, et ma saaks muid plaane teha, kui ei toimu :) Närvi ajab mind see, et keegi ei vasta, aga raudselt vahitakse reedel pärast kontserti ringi, et kus see kringel siis on.

Maasikas ütles ...

P.S. Lisaks kõigele muule on Sul ka hea vabandus olemas, miks minema kiirustada - Ennu Ratta hooaja lõpetamisele on tarvis minna! :)

Madli ütles ...

Ma kahtlustan muidugi, et see koosviibimine päris südaööni ei kesta, aga samas pole ma ka enne lasteaia emadepäevakontserdil viibinud, nii et mine sa tea :)

Maasikas ütles ...

Nojah, aga enne on vaja E. koju viia, ennast lille lüüa jne. Nii et igati põhjendatud varasem äraminek.
Ja muide, kui Sa taaskord allud provoaktsioonile ja teed ise kõik ära (loe: orgunnid kohvi, kringli), siis see tõenäoliselt jääbki nii olema. Sest järgmistel kordadel nad juba lähevadki selle peale välja, et küll see üks lapsevanem need asjad ikka ära teeb jne.

Madli ütles ...

Oi ei, ma ei kavatsegi midagi orgunnida. Isegi, kui ma tahaksin, poleks mul selleks aega ega võimalust, sest ma lähen kontserdile reedel otse töölt ning mu tee peale ei jää mitte ühtegi kringlipoodi.

notsu ütles ...

Ma olen õppinud, et kanalid, mille kaudu inimestele ligi pääseb, on väga erinevad.

Mõni lihtsalt ei loe iga päev meili, soovitab endaga kontakti võtta FB vestluse kaudu.

Mõni laseb silmadega meilidest üle, aga kuna neid on päeva peale mitukümmend tükki, neist suur osa selliseid, millele pole vaja vastata, siis võib midagi sinna vahele ära kaduda. Või kustutab kirja kogemata ära, kui ebavajalikele kirjadele reast "delete" klahvi peksab.

Mõni ei suuda kirjalikul teel üldse suhelda, see on talle üle jõu käivalt raske. Telefoni teel on nendega palju lihtsam. Asi ei pruugi olla isegi pingutamises, vaid mõni selline inimene saab suulisest jutust palju paremini aru. Kui meilida, siis helistab ta näiteks tagasi ja küsib täpselt samad asjad üle, mis meilis kirjas olid.

Ja siis esineb veel neidki, kelle jaoks on raske arvuti teel suhelda. Ma tean üht, kes pikema meili laseb välja trükkida, muidu ei suuda lugeda. ja kui vastab, sis eelistab helistada.

notsu ütles ...

(on ka neid, kellele tuleb päeva peale mitusada meili, sinna vahele kaovad asjad veel paremini ära.)

Madli ütles ...

Konkreetne vestlus toimus meil FB-s.

Ma täiesti usun, et inimesed ei jäta pahatahtlikkusest vastamata, aga närvi ajab see ikkagi, eriti kui on vaja midagi kokku leppida.