25 mai 2017

Oleviku taak

Seoses Marca postitusega meenus mulle, et päris mitu aastat tagasi sattus mu teele järjest päris mitu sellist meesisendit, kes küll olid erinevatest seltskondadest ja hmm, ühiskonnagruppidest, aga rääkisid täpselt ühesugust juttu:

"Ma elan küll praegu jah, kellegagi koos, aga me oleme kohe lahku minemas."

Sellele järgnes veel pikk monoloog, kuidas naine ikka üldse ei mõista neid ja kuidas nad tegelikult üldse ei suhtlegi enam, elavad ainult koos ja kohe, kohe täna õhtul minnakse koju ja saadetakse see õudne naine pikalt. Kui sellist lugu esimest korda kuulsin, mõtlesin, et okei, väga kurb, aga mis ma nüüd selle teadmisega peale hakkan? Lohutama peaks hakkama või? Mina? Ma vist ütlesin ka, et issand, minge siis lahku, kui nii hull olla on või miks siis juba lahku mindud pole. Selle peale solvuti, sest "ma ei mõistvat üldse, elu pole ikka nii lihtne". 

Loomulikult ei olnud too õudne naine üldse kursis sellega, et nende suhe kuristiku äärel on ja tema armas elukaaslane noori piffe sellise halaga nillimas käib. Vahelepõikena küsimus kõikidele naistele (ja ma ootan vastuseid ka): kas tõesti selline jutt mõjuks nii, et te viskaksite oma käed kutile kaela ja lubaksite teda maailma ja teiste naiste kurjuse eest kaitsta? Sest minule mõjus see hoopis vastupidiselt. Igatahes, kuna ma ei sulanud nagu jäätis kuumal suvepäeval, katkes minu ja tolle meesterahva suhtlus ja paari aasta pärast nägin sotsiaalmeediast, kuidas ta selle "kohe lahkumindava" naisega mitu last on saanud. Selleks ajaks olin ma juba kokku puutunud järgmistega, kes täpselt samasugust juttu rääkisid, ainult sõnade järjekord varieerus (vist). Siis võtsin ma asja juba huumoriga ja esitasin lihtsalt torkivaid küsimusi või naersin kohatutel ja liiga tuttavatel hetkedel. Ka siis solvuti, aga pole midagi teha, ma lihtsalt ei mõista meeste kannatusi, ka väljamõelduid.

Nii et kui mind mu meeste (hetkel siiski ainususes) minevikuvarjud eriti ei huvita, siis olevik võiks siiski puhas ja siivas olla. Muidugi pean ma siinkohal minevikuvarjude alla ilmas endisi suhteid ja muud tilulilu, mitte kriminaalset tausta, aga eks see ole ka loogiline. Ma ise ei viitsi enda eelnevast elust rääkida (sest see tekitab alati küsimusi ja valesti arusaamist) ning seega ei oota seda ma ka teiselt inimeselt. Kui ta just ise ei taha.

10 kommentaari:

Marca ütles ...

Oojaa, ma olen ka sellised "kohe lähme lahku"-mehi kohanud, õnneks mitte sellises olukorras, et minu vastu oleks huvi tuntud, lihtsalt seltskonnas on jutuks olnud. Ja täpselt sama, ilgelt solvutakse, kui pakun, et nii jubedast suhtest tuleks muidugi lahku minna. Ja samuti, mõned saavad pärast karja lapsi. Ma loodan, et ükski minu peikadest säärast juttu pole ajanud, sest mul on tõesti kahju neist naistest, kelle mehed avalikult niimoodi räägivad. Samamoodi on mul kahju meestest, kelle naised neid selja taga maha teevad. Justkui oleks meil ikka kuskiltpoolt organiseeritud kooselud ja lahkuminek võimatu, mitte ise ei olda neid jubedaid inimesi enda kõrvale valitud. Võib-olla on nende inimeste meelest kuidagi lahe niimoodi rääkida, sest armastust tunnistada oleks lame?

Madli ütles ...

Jah, noh, et keegi jumala eest ei arvaks, et nad TAHAVAD kellegagi koos olla. Vabad mehed ikkagi. Mulle on sellist juttu muidugi sebimissituatsioonides räägitud, nii et siis on tagamõtteks olnud ilmselgelt see, et päris valetada ei taha, aga kui tõtt rääkida, siis voodisse ju ei saaks (ei saa ka nii). Ma tegelikult ei saa üldse aru, miks peaks oma kaaslasest tagaselga halba rääkima, keegi ei käsi ju koos olla kui ei meeldi. Sellest hullem on ainult see, kui kaaslase juuresolekul temast halba rääkida, mida ma samuti olen näinud. Seda siis pigem meeste poolt, aga siis on see jutt rüütatud "ah, ta nii rumaluke, et ei saa millelagi hakkama, aga nii armas"-loori taha. Oksele ajab.

akadeemik ütles ...

Jaa mulle on ka sellist juttu räägitud eesmärgiga sebida. Suht abitu katse muidugi. Samas eks, kellegi peal peab see ju toimima, sest muidu nad ei räägiks siukest jura.
Mu lemmik on siiski jutt, et "me elame koos samas korteris küll veel lapse emaga, aga põhimõtteliselt on suhe läbi ja oleme lahus". Ma küsisin, et kas lapse ema ka teab, et suhe läbi ja te lahus olete? Siis miskipärast solvuti ja sisiseti mu peale.

Madli ütles ...

Jah, täpsustavate küsimuste peale alati solvutakse, sest "kuidas sa saad midagi sellist küsida, sa üldse ei mõista, kõik pole ju nii lihtne" :)

Maasikas ütles ...

Tuleb välja, et kõik mehed on siiski ühesugused, vähemasti siis selle konkreetse "muinasjutu" rääkimisel. Olen analoogset juttu kuulnud oi-kui-palju kordi ja just täpselt - kui küsida täpsustavaid küsimusi, siis oled ilge mõrd ja kohe üldse ei mõista seda kannatavat meest. Muidugimõista ei tea mees-isendi naine "kohe-kohe lahku minemisest" mitte midagi ja reeglina ollakse selle "jubeda eidega" koos elupäevade lõpuni.
Millest saab siis järeldada ainult üht - valdav osa mehi on silmakirjalikud, valelikud, hoolimatud ja piinlevad erinevate komplekside kütkes. Nii et kui oled leidnud erandi, kes kinnitab seda reeglit, tasub olla väga õnnelik ja seda vääriliselt hinnata :)

notsu ütles ...

mnjah, visiitsuhte pidajatel on selles mõttes lihtsam kõrvalt sebida, et nad saavad ausa näoga öelda, et ei ela kellegagi koos. siis on pmst iga tüli teoreetiliselt justkui lahkuminek. isegi kui selliseid lahkuminekuid on juhtunud juba kümme korda ja juhtub veelgi.

Nell ütles ...

Mu enda eks rääkis oma uuele elukaaslasele ka ilusat juttu sellest, kuidas me oleme ammu lahus ja magama eraldi tubades. Mulle suvatses ta meie suhte lõppemisest rääkida hulka hiljem. Ei ole vist üllatus, et ka eraldi tuppa ei kolinud ta mitte siis kui me "lahku läksime" vaid siis kui ta uue neiu vend tal seda teha käskis... Minust veel hiljem sai meie suhte lõpust teada tema ema.
Kord käisime sõbrannadega pubis. Üks meist kohtas ülikena meest ja pärast rääkis rõõmasalt kui lahe too ikka oli ja täitsa vallaline ka. Paraku silmasin ma seda ülikena kutti juba pubisse sisenemisel. Siis oli tal abielusõrmus veel sõrmes...
Elu on õpetanud selliseid "hülgejutte" mitte uskuma.

Madli ütles ...

Jah, eriti nõme, kui enda mees selline on. No kas on raske olla aus ja suhe lõpetada enne, kui nillimiseks läheb? Mida enam ma neid jutte kuulen, seda enam ma meessoos pettun. Huvitav, kas mõni mees tahaks sellest käitumist seletada?

Maasikas ütles ...

Kusjuures "mängu ilu" seisneb selles, et valdavalt ajavad seda udujuttu just sellised mehed, kes elavad 24/7 oma naisega koos. Visiitsuhtes olijatel on reeglina igapäevast vabadust piisavalt ja üldiselt puudub ka nn aruandluskohustus, seega puudub ka vajadus iga vaba hetke (sebimiseks) ära kasutada.

notsu ütles ...

Nell, mul oli kah see keiss, kus mu eks rääkis uuele pruudile, et me oleme lahus. Selle vahega, et ta rääkis seda vist ka teistele, nii et mina olin viimane, kes teada sai,et me ei ole enam "ametlikult" koos. Ei tahtnud rääkida, sest noh, ma oleks pahandanud või midagi ja kesse siis jama tahab, kui ilma rääkimata saab mugavalt veel kaua mitme naise vahet külakorda käia. Lõpuks rääkis alles siis, kui uus pruut, kes pmst ikkagi midagi kahtlustas ja minu peale armukade oli, ähvardas ise minu käest uurida, mis värk on.

Mind hämmastab, kuidas ta seda ei kartnud, et ma oma teadmatuses teda ühiste tuttavate ees sisse räägin. Nii kergesti oleks võinud ju juhtuda, et ma mainin muuseas teda ja ennast nagu paari.