17 mai 2017

Pildid

Mul pole praegu erilist viitsimist tõsistel teemadel (nagu ma seda muidu teeks) kirjutada, vinguda ka ei viitsi, nii et vastupidiselt oma tavapärasele praktikale jagan veidi pilte, mis me siin kevade jooksul telefonidega klõpsinud oleme. Järjekord on suhteliselt suvaline.


Velokohvik, mis asub Politseipargis, on üks mu lemmikkohti üldse, sest seal on Tallinna parim kohv ja kuna seda ütlen mina, Eesti esikohvinarkomaan, siis võib seda jutt tõe pähe võtta küll. Velokohvikut peab Diego, kes on hästi viisakas ja sõbralik Tšiilist pärit ja jube hästi eesti keelt rääkiv mees. Juba sellepärast tasub sinna minna. 



Ostsime vahepeal kitarri ja nagu näha, on tulevane virtuoos juba tuure õppimas. Põhiliselt möödub tema kitarrinäppimine küll keeli kopsides, aga eks rokkstaarid loovadki ise oma mängustiili. Ernsti põhiline sõna on aga sellest ajast peale "kitarr". 



Emadepäevakontserdil. Ma polegi vist rääkinud, kuidas see mittesuhtlevate vanematega organiseerimine lõppes? Õnneks leidus rühmas ka veidi diplomaatilisemaid lapsevanemaid, kes tegid ettepaneku, et igaüks võtaks ise midagi kaasa. Nii ka läks ning lauad olid kookide all lookas. Kontsert ise oli selline, nagu ma eeldasin ehk hõlmas nii nutvaid lapsi, kaasategevaid lapsi kui ka lapsi, kelle ema polnud kohale tulnud. Pakkuge, millisesse gruppi kuulus Ernst. Enne kirjutati, et pange kindlasti pidulikud riided kaasa, aga kuna mulle üldse ei meeldi ülikondades väikesed poisid, siis olin ma täitsa hädas. Teksasid ju ka ei taha kogu aeg. Õnneks aga leidsin kapist punased püksid, ostsin juurde lühikeste varukatega triiksärgi ja olin rõõmus, et asi nii lihtsalt lahenes. Sobivad jalatsid ma muidugi unustasin, aga noh, mis seal enam teha.



Lõppu veidi kirjandussoovitusi ka. Márquez on mu lemmikkirjanik, nii et ma rõõmustasin ennast herneks, kui Sten poest sellise noosiga naases. Toda pealmist ma nüüd õhtuti loengi ja veendun, et ikka hea on, nii hea. Bulgakov on muidugi ka täielik klassika ja King on rohkem Steni rida, kes on otsustanud, et loeb kõik Kingi raamatud läbi. Aeg-ajalt leiab ta ka, et on hea mõte mulle mingeid võikaid kohti ette lugeda, kus keegi nt autoga imikule otsa sõidab, aga siis tabab teda ka sõimurahe, et mida, kurat, ma olen siiski õrnahingeline naine! Nali naljaks, aga tegelikult ei meeldi mulle ka eriti õudukad. Ma ei saanud isegi pärast "The Misti" treileri vaatamist magada.

Kommentaare ei ole: