05 mai 2017

Pilt

Ma olen mingil saripostitamise lainel, aga mis seal ikka. Ilmselt on põhjuseks see, et tööd on jube palju ja seega on aju niikuinii aktiivses seisundis. Lisaks on mul üks äge raamat pooleli, mis tõstab kirjutamissoovi veelgi. Kui ma päevad läbi kodus telekat vahiks, ei kirjutaks ma vist mitte midagi.

Oot, kas ma tõesti tulin siia kirjutamisest kirjutama? Imelik.

Ei, tegelikult on põhjus üsna meelelahutuslik – nimelt avastasime (ilmselt viimaste nutitelefoniomanikena maailmas) eile Steniga sellise vahva rakenduse, nagu FaceApp ja lõbutsesime sellega terve õhtu. Kes veel ei tea, siis tegemist on rakendusega, milles saad oma nägu muuta vanemaks, ilusamaks, nooremaks, mehelikumaks, naiselikumaks ja ilmselt veel millekski, aga ma ei mäleta enam, milliseks. Enda vananemispilte ma siia lisama ei hakka, sest ma nägin neil välja nagu hullunud hipi, aga  ... ma hakkasin just mõtlema, et tegelikult ongi väga suur võimalus, et ma olengi vanana hullunud hipi. Igatahes, nartsiss (sihilik viga), nagu ma olen, tahtsin ma näha, milline ma oleks ilusana. Ega ma ole kade, vaadake ka:



Vahe on vähemalt minu arvates küll väike, aga siiski märgatav, sest sellel ilusal pildil pole ma nii väsinud, nägu on ühtlasem, silmad suuremad ja üldse kuidagi .. tuunitum. Vaatasin ja mõtlesin, et tegelikult on ju tore ennast ilusana vaadata, tahaks kogu aeg selline olla, aga häda on selles, et ma kohe üldse ei viitsi. Tähendab, otse loomulikult ma hoolitsen oma välimuse eest, et see oleks puhas ja korralik ning nüüd, kus ma raadios tööl käin, ma isegi meigin ennast tsipa, aga juba ettekujutus sellest, et ma peaks igal hommikul nägu kontuurima ja põhjalikku silmameiki tegema ... tänan ei. Ja siit ka mu küsimus: kas leidub tõesti palju selliseid naisi, kes kasutavadki kõiki neid aluskreeme, peitepulki, jumestuskreeme, lauvärve ja muud sarnast IGAL HOMMIKUL? Kust te selle aja võtate? Ma ärkan kell 6, väljun kodust kell 7 ja ikka jõuan ma hädavaevu juuksed ära kammida. Kohvi, pudru, unenäokirjelduse ja riidessepaneku kõrval lihtsalt ei jää muuks aega. Kas tõesti teistel jääb? Sest bussis näen ma ikka väga proffide meikidega naisi, kes vaatavad mind haletsevalt, et näe, jälle üks noor ema, kes enda eest ei hoolitse.

Olgu, aitab välimusest.

12 kommentaari:

Marca ütles ...

See vahe nende piltide puhul on nii minimaalne, et ma ei saanud algul arugi. Midagi nagu oleks teisiti, aga mis täpselt, ei saa aru.
Mina kasutan hommikul näokreemi, silmakreemi, CC-kreemi, peitepulka, ripsmekoolutajat, lainerit, ripsmetušši, põsepuna, võtab kuskil viis minutit, sest ma olen aastaid harjutanud ka. Ärkan veidi enne poolt kaheksat, välja astun veidi peale kaheksat. Ma hommikul kodus ei söö (söön kontoris), see võtaks kõige rohkem aega, väiksem laps sööb lasteaias, suurem suudab ennast ise teenindada ja sööb võileiba hommikuti.
Mitte et ma nüüd tahaks sulle nina peale visata "näe, jõuab ju küll!", vaid lihtsalt harjumused on erinevad. Ma tõesti loodan, et keegi ei ärka meigi pärast tund aega varem.

Madli ütles ...

Ilmselt jõuaks ka, kui ma nt riided juba õhtul valmis paneks, aga ei saa, sest liiga laisk olen. Kusjuures vanasti jõudsin ma ka igasuguseid imemeike teha hommikuti, siis oli muidugi ka mõeldamatu, et ilma meigita välja minna üldse võiks. Kõik näevad ju!

Ma nüüd mõtlesin, mida ma siis teen hommikuti nii pikalt. Kohvi ja pudru valmistamine on kokku u 15 minutit, siis selle kõige konsumeerimine koos lapsega – ka umbes 11-15 minutit. Siis algab trall "kus mu riided on", ehk ma sukeldun kappi, et leida midagi selga, mis mulle meeldiks ka. Täna näiteks kulus väga palju aega sukkpükste otsimisele, sest mu lemmikud, punased, olid katki. Seejärel juuste kammimine - 5 minutit, riietumine, lapse riietamine, hambapesu, lapse kasimine ja talle selgeks tegemine, et "ei taha" ei aita igas olukorras, söögi kaasa pakkimine ja kontrollimine, et võtmed, telefon ja rahakott oleks ikka olemas ... see võtab päris palju aega :) Ja ikka tuleb puudu, vanasti jõudsin ma hommikuti ka nõusid pesta või kulme kitkuda – enam ma isegi ei ürita.

akadeemik ütles ...

Nendel päevadel, kui ma tööl käin, siis ma ikka teen hommikuti meiki. Kasutan: valgust peegeldavat peitepliiatsit või mis ta ongi, siis jumestuskreemi, kulmupuudrit, silmapliiatsit, lauvärvi ja ripsmetushi. Kui aega rohkem on, siis üritan laineriga ka ilusat joont maalida lau peale. See kõik võtab mul aega 5-10 minutit. Oleneb sellest, kui kiiresti on vaja end liigutada.
Kusjuures samal ajal joon ka oma hommikukohvi ja söön miskit, sest multitasking.
Aga ärkamisest kodust väljumiseni läheb mul ikka tund. Ma ei tea ise ka, mis asja ma kohmerdan nii kaua.
Su "ilusal" pildil on mumst aint see erinevus, et silmad on justkui ärksamad ja nahk ühtlasem/klaarim. A seda tõesti näeb aint lähedalt uurides. Esmapilgul ei saand ma ka midagi aru, et teistmoodi oleks väga. Sa niikuinii ilus naine. :)
p.s. Ja arvamusblgoides andsin sulle oma tagasihoidliku fänni-hääle.

Madli ütles ...

Aitäh hääle eest! Ma olen tegelikult ka väga liigutatud :)
Lainerijoont ei oska ma üldse teha, isegi siis, kui mul mitu tundi aega oleks. Vahel jõuan ma hommikuti tsipa puudrit ja jumestuskreemi näkku visata, aga mu point oligi selles, et hästi ilusaks muutumiseks oleks mul vaja a) nägu kontuurida, b) silmi aktiivsemalt rõhutada, c) kulmudega midagi ette võtta ja d) veel igasuguseid asju teha, mis võtaksid kokkuvõttes sada aastat aega ja seda aega mul tõesti pole. Ma pööran pigem tähelepanu sellele, et juuksed kammitud saaks, sest need meenutavad mul hommikuti wc-harja ja ma ei tee nalja praegu. Aga see selleks - ma hakkasingi mõtlema, kas kõik peavad ilusaks muutumiseks nii palju vaeva nägema või tuleb see loomulikult? Mul ei tule meikimine kuidagi loomulikult, see on justkui tüütu kohustus ...

Maasikas ütles ...

Huvitav, kas see tundub ainult mulle nii, et hommikul läheb tund aega tunduvalt kiiremini kui mis tahes muul ajal terve päeva jooksul. Esialgu tundub, et aega on nii palju, aga see aeg lihtsalt kaob käest, aru ma ei saa, kuhu ja kuidas.
Mina olen lasknud ripsmeid ja kulme keemiliselt värvida, kuna loomulikult on nad mõlemad suhteliselt heledad. Siis on vähemasti mingilgi perioodil kogu aeg "nägu peas".
Aga nii on küll, et kui keemiline värv on maha kulunud ja siis ilma ripsmetušita tööle minna, on mõni julgem küsinud, kas ma olen väsinud või miskit :D

Madli ütles ...

Ma kadestan tohutult loomulikult tumedate ripsmete ja kulmudega või no vähemalt jumekama nahaga inimesi, sest neil on ikka mingi värv näos, aga ma näen südatalvel meikimata välja nagu surnust ülestõusnud albiino.
Ripsmete ja kulmude keemilise värvimise peale olen ma isegi mõelnud, eriti viimasel ajal, aga kuidagi pole aega leidnud. A tegelt vist ikka peaks leidma, teeb enesetunde paremaks.

Marca ütles ...

Ma olen ilma meigita kunagi koolis kontrolltööst pääsenud, sest õpetaja sõnutsi nägin ma "ikka väga haige välja". Ja lainerijoont ei oska ma proffide kombel siiani teha, kuigi harjutanud oleks justkui üle kümne aasta, tõmban lihtsalt kuni ripsmete lõpuni ja mingi kaarega lõpetamisega ei hakka üldse vaeva nägemagi. Kulmud on mul tätoveeritud, aga olen aru saanud, et see pidada "diagnoos" olema - olgu, mu meelest aus investeering, sest joonistada ei osanud ma neid ammugi ja loomulikke kulme mul enam ei ole, sest teismeliseeas sai sealt ikka korralikult žiletiga üle käidud...

Madli ütles ...

Sel juhul on diagnoosiga kõik, kes kuidagi oma välimust muutnud on. Mul on diagnoose suisa kolm: juuksevärvi-, tätoka- ja nabaneedidiagnoos :)
No minu lainerijoon on värisev ja sakiline, nii et välja ikka minna ei saa. Samas kunagi oskasin ma lauvärvidega hullata ja nii silmi suuremaks muuta - pole ammu proovinud, äkki on oskused veel alles.

notsu ütles ...

ma olen kusjuures mõelnud, et äkki on laineriga lihtsam ühtlasemat joont saada kui silmapliiatsiga, sest pintsel on painduvam kui pliiatsiots ega jäta ka nii kergesti taanduvaid nahaosi ilma värvita. aga proovinud pole, pole raatsinud soetada, sest pliiatsijoont, kui ta just veekindel pole, on vähemalt suht kerge korrigeerida.

ma olen suure harjutamisega (mustlastants!) jõudnud sinnamaani, et päris tund aega enam näo pähetegemisele ei lähegi, saab isegi poole tunniga hakkama. sinna juurde kuulub see strateegia, et ei lase end heidutada sellest, kui värvi läheb sinna, kuhu pole vaja (ripsmeid värvides peaaegu alati kuhugi kulmukaare alla ja põskedele näiteks, sest nii kui ripsmeid värvisena liigutad, on see värv igal pool, kuhu nad vastu läksid) - teen rahumeeli protseduuri lõpuni ja siis korjan valesse kohta läinud plärakad vatitikuga ära.

kuigi seegi võib aeganõudev olla, kui ma olen juhtumisi järjekordselt ripsmeharjaga silma torganud ja seejärel refleksiivselt kiiresti mitu korda pilgutanud.

Marca ütles ...

notsu: sul on täitsa õigus, mina näiteks pliiatsiga hakkama ei saa, silm hakkab pilkuma jne. Samas, pintselotsaga lainereid jääb üha vähemaks, enamik firmasid kasutab viltotsa, mis on kasutamise jaoks enam-vähem sama "mugav" kui pliiats. Ju siis enamuse eelistus on teine, aga mulle on ka pintsel kõige mugavam.

Mrs ütles ...

Aga kui sa 6 asemel kell 5 ärkaks, siis ehk jõuaks? Magamine on nõrkadele :P

Aga ei. Ma ka ei jõuaks. Või pigem sedapidi, et ma pole nõus kallist uneaega meikimsele ohverdama.
Abikaasa meelest on meikimine mõttetu ja töökaaslased pole ka veel mu meikimata nägu nähes oksele hakanud. Vähemalt avalikult mitte.

Parematel päevadel või pittu minnes veits ikka tuunin, aga mingit hullu krohvikihti ei tõmba ka siis peale.

Madli ütles ...

Ilmselt oleks mugavam üldse mitte magama minna, jääb ära see rõve ärkamine :) Ja oleks rohkem aega enda pandavaks muutmiseks.

Õnneks on mul tööl aega vähemalt ripsmeka ja peitekreemi jaoks, aga seal ma ju kontuurimise ja mu säärasega tegelema ei hakka. Tegelt oleks huvitav näha, milline ma bimbona välja näeks, nii et äkki ma millalgi tõesti ärkan kell 5, et juukseid pesta, sirgestada, erinevaid kreeme, puudreid ja lauvärve kasutada ja veel igasuguseid asju teha. Trenni näiteks.