03 mai 2017

Valus

Enne lapsesaamist olid mul pidevalt rängad kõhuvalud. Ma ei pea siin silmas sellised valusid, mille vastu üks või kaks valuvaigistit aitaks, vaid ikka selliseid, millega ei saanud liigutadagi ja mis ainult naersid selle valuvaigistikoguse peale, mis ma ära sõin. Ma olin üsna meeleheitel, sest miski ei aidanud, absoluutselt mitte miski. Mu pole küll kunagi migreeni olnud, aga kui migreen saaks asuda kõhus, valutaks ta just nii.

Õnneks pärast lapsesaamist sai valu otsa – näed, millekski on ikka lapsed head ka! Ma olengi elanud nüüd justkui seitsmendas taevas, kus elavad kõik need, kes kroonilisest valust üle on saanud.

Aga mida teevad need, kes ei saa? Ma vaatasin eile "Radarit", milles rääkis ravikanepist ja kuigi see teema on nii läbinämmutatud ja tekitab ikka tohutult palju eriarvamusi, hakkasin ma mõtlema selle valguses just kroonilisele valule. Ma tean päris mitut inimest, kes kannatavad kas sarnaste kõhuvalude käes, mis mina, või peavad maadlema mõne raske haigusega. Need inimesed on proovinud valude ennetamist ja sümptomite vaigistamist, aga kaua sa ikka valuvaigisteid sööd, mingil hetkel hakkavad need ju juba maole häda tegema. Natuke aega tagasi oli just artikkel, et eestlaste arstiks on valuvaigistid ja et see on väga ohtlik, sest valuvaigistid peaksid olema hädaabi, mitte esimene valik iga haiguse puhul ... Kas selliseid haigeid aitaks kanep?

Mina pole kunagi kanepit proovinud ja kuigi ma pole kanepi, eriti veel ravikanepi tulihingeline vastane, siis on minu jaoks kõige mõtlemapanevam see sõltuvuse teema. Ma ei salli sõltuvusi – ei suitsu-, alkoholi-, suhkru- ega kanepisõltuvust, sest sõltuvuses inimene on to-hu-tult ebameeldiv, kui ta oma ihaldusobjekti piisavalt tihti ei saa. Ilmselt on kõik inimesed näinud, milliseks muutuvad ahelsuitsetajad, kui nad pikal lennureisil või konverentsil või mõnes muus kohas on, kus suitsetamine ebasoovitav on. Minus tekitab see tülgastust. Võib-olla ongi see piisake, mis minus veel ravikanepi seadustamise vastu on, seotud just sõltuvuse ja minu isikliku antipaatiaga nõrkade inimeste vastu? Ma ei tea. Kui see kõrvale jätta, siis võiks ju olla midagi, mis kroonilise valu vastu aitab?

Sest pidev ja kuupäevalise täpsusega saabuv valu on jube.

7 kommentaari:

notsu ütles ...

Mulle meeldib mu kohvisõltuvus, see tõstab mu elukvaliteeti rohkem, kui langetab. Tänu sellele, et ta on suht nõrk ja odav sõltuvus ja häirib teisi võrdlemisi vähe.

Kuna _nõrk_ sõltuvus, siis ärajäämanähud kaovad kiiresti, nii et jamasid eriti ei teki (olen mitu korda ajutiselt kohvist loobunud). Kuna _odav_, ei häiri see muid eluvaldkondi. Aga kuna siiski sõltuvus, siis on tema psühhoaktiivne toime mulle nõrgem - või teistsugune - kui ilma sõltuvuseta; muidu teeks kohv mu liiga erksaks, aga nii, nagu ta praegu on, mõjub ta esimese hooga pigem rahustavalt.

Kui ma viimati haiguse pärast kohvist loobusin, siis pärast oli lausa ebameeldiv, kui kõvasti esimesed kohvid laksasid. Selle poolest oleks lausa päris maha jätnud, aga maitse on nii hea! kaalusin isegi kofeiinivabale üleminekut, aga see on ju kallim kui tavaline. Odavam oli organism uuesti tavalise kohviga harjutada.

Lisaks sellele, et tal on niiviisi rahustav toime, on sellise nõrga ja odava sõltuvuse boonus ka... maitea, rutiinne hüvelisus. St kui muidu on päeva jooksul asjad pahasti läinud, siis ma tean, et mul on üks lihtne vahend, millega päev paremaks teha. Ei pea mingeid imeasju hakkama leiutama või oma frustratsiooni teistele edasi jagama vms.

kanepi kohta olen lugenud, et tal on sõltuvuskoefitsient veel väiksem kui kofeiinil (tubakaga ei anna võrreldagi - tubakas on üks karmimaid sõltuvusetekitajaid, vahest alkohol annab sellega võrrelda, aga sellel on juba veidi teised mehhanismid), nii et selle poolest ei tohiks suurt probleemi olla. see käib muidugi füüsilise sõltuvuse kohta, psüühilist sõltuvust oskavad inimesed endale millest iganes tekitada, sh tööst, trennist, lugemisest, arvutimängudest, FB-st...

notsu ütles ...

aa no ja valuvaigistid tekitavad nagunii sõltuvust.

ravikanepist olen veel lugenud, et vähemalt vähihaigete jaoks on valuvaigistavast toimest olulisemgi iiveldusevastane toime. siis kui keemiaravi iiveldama ajab. et valu vastu võiks ka midagi muud süüa, aga keemiaravi-iivelduse vastu pidi ta üks paremaid vahendeid olema.

Madli ütles ...

Jah, ma olen ka kohvijoodik, aga ma ei häiri sellega teisi, sest ma saan seda teha töö ajal või ka suures seltskonnas. Ma ei teagi, kas see just sõltuvus on, sest ma olen proovinud olla ka ilma ja mingit vahet pole olnud. Ma ei näe lihtsalt põhjust mitte juua, sest mulle meeldib kohvi maitse ja selle valmistamise rituaal.

Iiveldamisvastasest toimest olen ma samuti kuulnud.

Maasikas ütles ...

Aspekt, millele eilses saates ka tähelepanu pöörati, oli see, et ravikanepi mõju suuremale osale kannatajatest on just elukvaliteeti parandav, mitte otsesõnu mingisugust konkreetset haigust raviv. Aga kannatused ja elukvaliteet on paraku sellised näitajaid, mille jaoks mõõdikud puuduvad. Nagu väga tabalt ravikanepi MTÜ eestkõneleja küsis - kui palju ja kaua peab haige kannatama ja kui palju ja kaua ta peab ebasobivaid ravimeid katsetama, et talle lõpuks ravikanepit, mis reaalselt toimib, välja kirjutataks? Eksperdid ja vaatlejad ei osanud sellele vastust anda.
Sõltuvusest. Seda, et ravikanepi sõltuvust annab võrrelda kofeiiniga, tõi välja ka Kanada tohter, kes oli siia ravikanepi ümarlauale kutsutud. Aluseks siis teaduslikud analüüsid. Ja need inimesed, kes tervisehädade pärast ravikanepit vajaksid, on reeglina eelnevalt söönud/sunnitud sööma tunduvalt kõrgema sõltvus-ja kõrvaltoimete astmega drooge, mida samas täiesti ametlikult välja kirjutatakse. Nii et see kõik on väga suhteline.

Madli ütles ...

Jah, ei, mina eelistan iga kell ravikanepit tugevatele valuvaigistitele (hüpoteetiliselt siis), sest see on looduslik. Soigumine, kuidas see skisofreeniat tekitab, on nõme, sest valuvaigistid tekitavad samuti tervisehädasid, rääkimata siis alkoholi ja nikotiini kõrvaltoimetest. Ma tean isiklikult mitut inimest, kes on olnud suitsetajad ja surnud kopsuvähki. Ma tean inimesi, kes on alkoholitarbimisega rikkunud ära nii enda kui ka teiste inimeste elu ning halvemal juhul need elud ka lõpetanud. Kanepi suhtes olengi ma sellisel ... äraootaval seisukohal, sest ma näiteks ei tea täpselt, kuidas see sõltuvus väljendub. Samas, kas see väike oht sõltuvusse sattuda on tõesti põhjus inimesi krooniliste hädade käes kannatama panna? Ma ei usu.

notsu ütles ...

ja antidepressantidega on ka hädasid - me oleme kindlasti mõlemad kuulnud juhtumitest, kus AD konkreetsetele inimestele ei sobi ja kõrvalnähud algavad enne ravitoimet ja vbla mõnikord ei hakkagi sobima.

mis kanepipoliitikasse puutub, siis eks praktikas need inimesed juba kasutavadki seda, nagu ikka inimesed teevad asju, mis on küll keelatud, aga mis ei tundu neile endale vale. küsimus on rohkem selles, kas nad tuleks selle eest vangi panna, kui nad oma tarbeks viit potitaime kasvatavad, ja kas see on piisav põhjus, et inimese kohta karistusregistrisse jälg jätta (mis tekitab teatavasti piiranguid tööle saamisel jne).

Kuigi ma päris nii ei ütleks, et kõik looduslik on automaatselt sünteetikast parem/ohutum. ja farmaatsiatööstus võib sellest taimest täpsemini kaalutud toimega ravimid välja töötada, mida ma ei peaks halvaks arenguks.

no ja pmst on paljud tugevad valuvaigistid opiaadipõhised ja oopium oleks nagu kah looduslik, aga märksa ohtlikum, just sõltuvuse koha pealt.

Kolmandast küljest on sõltuvuse asjad muidugi palju keerulisemad. Ma viitan aeg-ajalt seda rottidega tehtud uurimust, kus teadlased tegid rotist pmst narkosõltlase. Pannes ta ebameeldivasse puuri ja varustades teda narkootikumidega (olid vist kah opiaadid). Kui see rott viidi üle mõnusasse puuri teiste rottide seltsi, siis jättis ta kiiresti maha, kuigi aine oli talle endiselt sama kättesaadav. Mis viitab sellele, et sõltuvuste psüühiline komponent on tähtsam kui arvatakse. Mis omakorda näitab, et sõltuvuste vastu oleks mõttekam võidelda just sotsiaalselt - muutes inimeste elukeskkonda paremaks, pakkudes teraapiat jne.

Siin võiks öelda, et rotid on rotid ja inimesed on inimesed, aga nt Afganistanis olnud USA sõjaväelastega oli sama lugu - sõjatsoonis tegid nad peaaegu kõik heroiini, kodus jätsid peaaegu kõik ilma igasuguse võõrutuseta maha. Sest polnud enam nii õudne olla.

notsu ütles ...

(alkoholiga on küll neljandast küljest keerulisemad lood - ta on organismile omasem (tekib ka ise organismis) ja sellega võib lõpuks juhtuda, et ainevahetus lähebki selle peale üle. st et organism hakkab alkoholist paremini kaloreid vastu võtma kui toidust. see on selline füüsiline sõltuvus, mida kehavõõrama ainega juhtuda ei saa.)