22 juuni 2017

Bad hair day

Täna astusin ma ilmselt kohe mitu korda vasaku jalaga voodist välja, sest ärkamisest saati olen ma kuidagi eriti turtsuvas meeleolus olnud. Ja noh, kuna ma pole selline tasakaalukas inimene, kes paha tuju möödumist ootaks ja alles siis blogisse õilmitsema tuleks, siis laon ma kohe ette kõik vussi läinud asjad tänase päeva jooksul. Või siis kõik tavalised asjad, mis mind närvi ajasid.

– Sattusin hommikul jälle Internetist mingi endast noorema tädikese heietamist lugema, kes arvas, et tema kohus on inimestele tarkust ja valgust jagada. Ma vihkan sellist täditsemist, ausalt, mu vererõhk tõuseb, kui ma aru saan, et keegi üritab mind, täiskasvanud inimest, elama õpetada. Et noh, kuidas on ikka õige oma mehega käituda, lapsi kasvatada, tööd teha ... Okei, too konkreetne ila polnud otseselt mulle adresseeritud, aga ikkagi. Kuidas inimesed juba nii noorelt mutistuvad, aru ma ei taipa.

– Mul on juba pikka aega unistus oma kodu osta. Mitte, et mul selleks raha oleks, eksole. Ainus võimalus oleks võtta laenu, mille jaoks oleks vaja sissemakset (mille raha mul samuti pole). Vahepeal, kui meil siin elukohaga segased ajad olid, tekkis võimalus saada ühest täiesti legaalsest kohast sissemaksuraha, aga praegu tundub taas, et see oli lihtsalt sõnakõlks. Kõige nõmedam on asja juures see, et kuigi see raha (või see koht, mille all see raha on) on meile lubatud, siis ei saa mina mitte midagi teha, et midagi kiirendada või lihtsalt rattaid käima lükata. St saaks, kui ma oleks ebaviisakas ja empaatiavõimetu bitch, aga ma ju pole. Ühesõnaga, tänaseks olen ma üsna lootusetus olukorras ja masenduses, sest vanus aina tiksub ja mul on kõrini üürikas elamisest. Mul on kõrini igakuisest õhumaksust ja sellest, et ma ei saa muuta oma kodu selliseks, nagu mina tahan. 

– Mille kuradi pärast need värviprofiilid Illustratoris keset redigeerimist muutuvad? Ma tõesti ei saa sellest aru. Igatahes tekitas tänane muutus mulle hunniku tööd juurde, mis jaanieelsel lühikesel päeval on muidugi eriti tervitatav.

– Eile meenus mulle, et meil on veel suurem pulmapidu pidamata ja kuna ma olin võtnud plaaniks teha selle siis, kui viis aastat täis tiksunud, hakkasin mõtteid mõlgutama, milline see olla võiks ... kuni ma sain aru, et tegelikult eksisteerib siin maailmas väga vähe inimesi, keda ma sinna kutsuda tahaksin. Kui oma pere välja arvata, siis on täpselt kaks sõbrannat (ja nende perekonnad), kelle puhul ma teaksin, et nende seltskond mind rõõmustaks. A mis suur pidu see siis oleks? Loomulikult ma võiks kutsuda ka igasuguseid lähemaid ja kaugemaid tuttavaid, kes on kahtlemata väga toredad inimesed, aga ma ei taha. See meenutas mulle omakorda seda, miks ma üldse mõnede inimestega ei suhtle ja kokkuvõttes jõudsin ma järeldusele, et ma lihtsalt tõukan inimesi endast eemale. Keda meelega, keda kogemata. Hästi tore.

– Olme juurde tulles – meil on küll armas kesklinnakodu, aga see on ikka jube pisike ja täna hommikul häiris see mind eriti. Väikeste kodude häda on see, et nad lähevad jube kiiresti sassi ja pole just tore hommikul ärgates seda segadust vaadata. Ja mõelda, et aega selle koristamiseks ju pole ka. Sel hetkel ma mõtlesin küll vihaselt, et miks mina? Ma ju pole nii loll ja saamatu, aga kuidagi on ikka nii sattunud, et ma ei saa neid väheseid asju, mida ma tahaksin. Oma kodu ja raamaturiiulit. Rahulikku nurgakest, kus keegi mu sülle ei saaks ronida, kui ma kohvi joon. 

– Ja kõik need sada pisiasja. Mu juuksed on täna eriti õudsed, sest šampoon otsustas neist mitte lahkuda. Tohutu uni on peal, sest ma ärkan igal hommikul kell 5 – uni lihtsalt jalutab minema. Et terve Haabersti ring on remondis ja ma niimoodi tööle hiljem jõuan. Et varsti oleks vaja talveriideid ja saapaid osta ja ma ei taha mõeldagi, kui palju need maksavad. Jne jne.

***

Tahaks nüüd kusagilt hästi palju häid sõnu ja kiitust ja komplimente ja komme saada. Samas selliste juustega, nagu mul praegu peas on, pole vist lootustki.




5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pull yourself together, woman! :D

Tuleb rõõmust ohata, et on sellised probleemid, millega tegelema peab. Mõtle kui sul poleks näiteks ühte kätt või ühte jalga. Või kui su lapsel poleks. Või kui su laps oleks ratastoolis. Või kui sa ise oleks ratastoolis. Või kui su mees oleks ratastoolis. See oleks ju täiesti fucked up! Tuleb rõõmu tunda, et selliseid olukordi pole.

Raha on alati vähe. Isegi kui ei ole väga vähe, ikka on vähe. Alati on veel midagi suuremat, mida tahaks osta. Ja mõnel pole üürimisekski raha. Nii et kui katus on pea kohal olemas, ei ole veel midagi katki. Küll tuleb ka oma koduks õige aeg. Raha kogumine ja lisasutsakad töö kõrvalt on need, mis mind aitasid.

Madli ütles ...

Mhmh, samal ajal, kui ma kirjutasin, mõtlesin sellele, et tegelikult pole mul vingumiseks mitte mingit põhjust, sest mul on pere, töö, tervis, katus pea kohal ja söök laual, aga nagu mainisin, mõnel päeval lihtsalt on tuju nullis ja kõik tundub kehv. Praegu mõtlen ma ise ka, et võiksin hoopis nurgas häbeneda :)

Anonüümne ütles ...

Lisatagatise varianti pole?:)

Madli ütles ...

Paraku mitte. Eks tuleb midagi muud välja mõelda. Tegelikult polegi muidugi korteriküsimus üldse nii põletav, sest meie praegune üürikas on väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega, aga vahel tahaks ikka päris oma. Ja siis teisel hetkel mõtlen, et üldse ei tahaks laenuga korterit.

roman catholic ütles ...

Tere
See on teavitada üldsust, et rooma-katoliku kristlik organisatsioon on avanud rahalise võimaluse, et aidata abivajajaid inimesi, näiteks rahalist abi. Nii et kui teil on rahalisi raskusi või kui teil on mingeid rahalisi probleeme ja kui teil on oma äritegevuse alustamiseks vajalikud vahendid või peate oma arveid maksma välja oma pika ja lühiajalise kestusega ning madala intressimääraga 2% aastas üksikisikutele ja ettevõtetele. Palun võtke meiega ühendust täna e-posti aadressil: (romancatholic19@gmail.com) Piibel ütleb (Lk 11:10) kõigile, kes küsib saab; see, kes otsib otsib; ja koputama avaneb uks. Nii et ärge unustage seda võimalust, sest Jeesus on eile, täna ja igavesti sama. Palun, see on mõeldud tõsiselt mõtlemiseks ja Jumalale, kes kardab inimesi, võta meie siirast tervitusi Rooma katoliku kristlikust organisatsioonist. Võtke meiega ühendust täna selle e-posti teel: (romancatholic19@gmail.com)