20 juuli 2017

Puhkusehetked

Huvitav, kas see on igal pool nii, et enne puhkust peab kogu puhkuseaegse töö ette tegema? Mul igatahes on ja noh, kui ausalt öelda, siis väga õnnelik ma selle üle pole. Töö sai loomulikult tehtud (sest ma olen ikkagi mina), aga närve on nüüd omajagu vähem. Eriti veel sellepärast, et samal ajal olin veel raadios ka tööl ja millegipärast otsustasid hullud just siis aktiveeruda ja sõimukaid saata. Oeh. Ilmselt sellepärast polegi ma suutnud mingeid grandioosseid puhkuseplaane teha, vaid vedelen niisama kodus ja teen kaneelisaiu. Tõeline rock'n'roll!

Aga ma poleks mina ise, kui ma juba talveplaane ei teeks ja seepärast ostsingi ma endale impulsi ajel üheotsapileti Bremenisse. Sealt edasi tahaksin Berliini minna, sest Berlin on üleüldse kõige ägedam linn terves maailmas, aga eks vaatan, kuidas tuju on. Võib-olla töötan ennast selleks ajaks ka täiesti segi, nii et ei suuda muud kui edasi-tagasi kõikuda ja ümiseda. Kes teab. Suve lõpus on mul ka sünnipäev, mille suhtes on mul kahetised emotsioonid: ühest küljest tahaks täiega küpsetada ja võõrustada, teisest küljest aga ... on väga vähe inimesi, keda ma näha tahaksin. Ise ma enda sööke aga ei söö, nii et ... raske elu on mul. Paha siga, mitu viga. Mul on isegi suur sünnipäevasoov välja mõeldud - tahan nimelt lasta hästi põhjaliku (ja kalli) vereanalüüsi teha, sest ma tunnen ennast viimasel ajal kuidagi eriti kehvasti ja hüpohondrik minus kahtlustab ikka kõige hullemat. Oleks aeg (ja vanus) veidi tervisele ka tähelepanu pöörata.


Üks suvine pilt ka sellest, kuidas ma suve veedan: liiga lühikestes pükstes ja kohvitass käes, taamal Ernst midagi nosimas.

Kommentaare ei ole: