03 august 2017

Head inimesed kuulavad muusikat ja loevad raamatuid

Ma ei ole küll ühtegi uurimust lugenud (nagu ikka), aga mida enam ma mõtlen, seda enam mulle  tundub, et kui kuulata head muusikat ja lugeda head ilukirjandust ehk tegelda üldse selliste natuke vaimsemate asjadega, on inimene rahulikum ja rõõmsam. Ei kibestu, ei vanane nii kiiresti ega lase ennast pisiasjadest häirida. Ilmselt avastan ma praegu uuesti jalgratast, aga kui ma täna terve hommiku Yesi, Bostonit, Duran Durani ja Depeche Mode'i olin kuulanud, tundsin ma ennast nii hästi ja mõtlesin, et ... kõik võiks ennast nii tunda. Ma ei usu, et keegi, kes on kuulanud laulu "More than a Feeling", läheks pärast seda mõnda foorumisse kedagi taga rääkima. Või pärast "Ordinary World'i" kedagi peksma.

See on ilmselt seotud ka sellega (ma JÄLLE ei viitsi kusagilt tõestusmaterjali otsida), et muusika muudab rõõmsaks ja rõõmsad inimesed on ka teiste vastu head. Juba imikutele soovitatakse lasta klassikalist muusikat, et aju arendada, ilmselt on muusikal mõju ka täiskasvanud inimeste ajule.

***

Raamatutest ka. Ma lugesin viimati Armin Kõomägi romaani "Lui Vutoon" ja ma tahaks nüüd ainult ja ainult sellest raamatust rääkida! No midagi nii mõjusat pole ma ammu lugenud. See on nii mitmel tasandil täiesti vapustav romaan, et ma soovitaks seda absoluutselt kõigile, kellel on vähegi mõtlemisvõimet ja fantaasiat rohkem kui kumminukul. Kes aga veel lugenud pole, võib omaette mõtiskleda selle üle, mida ta teeks, kui ta ärkaks ühel kaunil päeval ja avastaks, et mitte kedagi teist pole. Mida? Ma ise olen küll ja veel mõelnud, mida mina teeksin ja neid variante on ikka tohutult. Esmalt ilmselt mõõtmatu vabadustunne: ma saan võtta ja teha kõike, mida tahan! Aga ... mida ma teen nende asjadega, kui kellelegi muljet pole avaldada? Miks ma kogen neid elamusi, kui kellegagi emotsiooni jagada ei saa? Kas hedoniseerida lühikest aega ja siis ennast maha lasta või koguda varusid pikaks ja üksildaseks eluks? Valik on raske ja ma pole veel selgusele jõudnud, kumb valida. Aga mida sina teeksid?

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Huvitav küsimus. Ma vist rahustaks ennast alustuseks, et KOHE ei pea otsustama, kas lasen ennast maha või mitte. Algul plaaniks elada ikka. Ja kui tuleb tunne, et nüüd tahaks maha lasta, siis laseks maha.

Ma mõnda aega tagasi sõitsin autoga linnast välja ja raadiost tuli Depeche Mode'i Enjoy the Silence ja ma mõtlesin, et no niiiii kuradima hea laul, et keera raadio põhja, laula täiest kõrist kaasa ja mõtle, kui tore on olla. Mida ma siis tegingi.

Madli ütles ...

Ma tahaks praegu ka täiega kõiki neid laule kaasa laulda, mida ma kuulan, aga poleks vist sobilik, sest mul on tööl ühiskontor ja mu inisemine vist segaks teisi.

Ma arvan, et ma esmalt varastaks (kuigi kui inimesi pole, siis poleks see ju varastamine) hunniku relvi ja koliks mõne kõrghoone katusele, et näha, kui vaenlane tuleb – ma ju ei teaks, miks inimesi pole. Äkki tulid tulnukad või koletised või hiigelämblikud ja sõid kõik ära .... Kui ma aru saaks, et ma siiski olen üksi, siis läheks ja uudistaks ringi igal pool, relv loomulikult kaasas. Kõige suurem hirm seoses üksi jäämisega oleks mul hoopis see, et äkki ma vigastan ennast kuidagi nii, et ei saa liikuda ega ka ennast ära tappa ja siis ma jään piinlema kuhugi. Õudne.

notsu ütles ...

ma sain selle kujutelma traumad juba lapsena "Palle" raamatuga kätte.

Riina ütles ...

Jaa, minul "Pallega" sama kogemus! Lapsena tundus see üks jubedamaid raamatuid üldse. Ega ma nüüd ka sellest palju paremini ei mõtle:)

soodoma ja gomorra ütles ...

Ma ka mõtlen, et Pallega on see tunne juba käes.