08 august 2017

Tervislik toitumine

Ma olen vist kunagi kirjutanud ka, et ma üritasin siin mingi aja tervislikumalt toituda, mis minu puhul tähendas siis a) vähem kohvi, b) kindlaid söögiaegu ja c) rohkem maltsa. Praegu on ju tervislikkus nii popp ja äge ja kõik kohad on täis endisi "rokkareid", kes on hakanud sporti tegema ja kiidavad oma uut elu taevani. Kaal langeb, võhm tõuseb jne jne. Iga teine on tänapäeval vist vähemalt ühe korra üritanud toitumis-/trennikava järgida. Eks ma lootsin ka, et minust saab kohe teine inimene, kes on lihastes spordipiff, kes sööb hommikuks kurgismuutit ja on selle üle veel rõõmus ka.

Bullshit.

Las ma räägin oma vennast. Kogu ta menüü moodustavad a) saiakesed, b) makaronid, c) makaronid hakklihaga, d) poest ostetud kartulipuder ja e) energiajoogid. Kõik. Samal ajal pole tal mitte ühtegi lisakilo, ei kurda väsimuse all ega midagi – kes ta söömisharjumusi ei teaks, võiks mõelda, et ta on tervisesportlane. Ja siis ma teen mingeid kummalisi köögiviljatoite ja karrisid, mida kodus keegi ei söö ning vaatan oma venda ja mõtlen, et milleks. See langetab tohutult motivatsiooni, kui sul on selline kaksikvend. Veel langetab motivatsiooni see, et ma ise võin ka kasvõi igal öösel burkse ja friikaid kugistada, aga kaal püsib ikka seal 55-57 kg piiril. Miks mu keha ei näita välja, mida kõike ma temaga teen?

No ja siis on mul ju veel laps ja kõik ju teavad, et heaks lapsekasvatamiseks piisab ainult ja ainult sellest, mida talle sisse sööta. Savi, kui palju ta multikaid vahib, peaasi, et iga päev laual köögiviljad oleksid. Meie peres käivad asjad nii: mina teen valmis sooja söögi, mis peaks olema hullult toitainerikas, köögiviljade ja lihaga ja kõige muuga. Tuleb Ernst, vaatab seda sööki, võtab paar ampsu, teatab, et ei taha, läheb Steni juurde (lootuses, et seal on midagi paremat), proovib tema juurest paar ampsu, ohkab ja loobub söömisest. Siis läheme kõik koos välja ning Ernst jookseb naabrite juurde ning nõuab neilt vorsti või ükskõik, mida neil on, lahked naabrid annavad ja mina tunnen, nagu ma hoiaks oma last näljas. Tegelikult on meil ka paremaid päevi, ehk neid päevi, mil süüakse oma orsottokauss tühjaks ja nõutakse veel või haaratakse teise bataadiportsu järele, aga üldiselt ... jah. Söögikasvatuses olen ma vist läbikukkunud. Ma pole veel muidugi alla andnud ja kogun igasuguseid retsepte, aga mu illusioon sellest, kuidas me kõik koos rõõmsalt laua taga maltsa sööme, on küll kadunud.

Tegelikult on vist kogu meie pere tervislikult toitumises läbi kukkunud. Sten üritas mingil hetkel tuua koju pruuni riisi ja täisteramakarone, aga need olid nii rõvedad, et ma teatasin talle, et nendega koos ma teda enam koduuksest sisse ei lase. Ma nimelt armastan võid, koort, värskelt ahjust tulnud saiakesi, Mack and BBQ pitsat, lasanjet, kohvi ja kõiki neid asju, mis n-ö tervislikule söögilauale ei kuulu. Õnneks armastan ma muidugi ka värskeid marju, nii et mingi tasakaal siin siiski valitseb. Kuhu ma üldse oma jutuga jõuda tahan? Võib-olla sinna, et tervislik toitumine ei ole A ja O, et ilmas on muud ka? Et kõigega tuleb piiri pidada? Et ma ise olen laisk, rumal ja hingelt paks? Ma ei tea, ma ei oska koostada õpetlikke ja harivaid blogipostitusi.

12 kommentaari:

kristallkuul ütles ...

Appi, ma tahaks ka nii, et söön, mida tahan, aga kaal püsib 55 peal. Isegi minu pikkuse juures oleks see väga hea (ma olen sinust lühem, vähemalt fotode järgi otsustades).

Minu keha näitab kahjuks välja, mida ma söön. Et olla sale ja kanda kõiki oma riideid, ilma et näeks välja nagu vaal, pean toiduga väga tagasi hoidma. Ja seda ma kahjuks praegu ei viitsi. See on suur pingutus :(

Pruun riis ja täisteramakaronid ei ole tõesti maitselt nii head nagu valged. Ma võin neid süüa, aga see pole nauding. Rohkem nagu saepuru (eriti makaronid) mälumine.

Nii et vähemalt ühe inimese silmis on sul toitumisega väga hästi :)))

Madli ütles ...

Ma olen 170 cm pikk.

Tegelt isegi siis, kui iga burger mu taljel kajastuks, ei suudaks ega viitsiks ma heast toidust loobuda ning hea all pean ma silmas maitseelamust. Just arutasime õega ühel päeval, et halb toit tekitab masendust ja kuigi sel hetkel pidasime silmas rohkem sellist odavat ja igasugustest asendusainetest valmistatud saasta, siis igapäevane murusöömine käiks ka sinna alla. Mu söögieelistused on lihtsalt sellised lihased, jahused ja kooresed, ma ei suudaks ühel hetkel ainult rohtu sööma hakata või nt piimast loobuda. Näiteks reisimisel on üks mu lemmikosasid erinevate uute roogade proovimine ja Itaaliast poleks ma kindlasti pooltki nii head elamust saanud, kui ma sealsetes söögikohtades lasanjet söömas käinud poleks.

kocmoc ütles ...

tegelt peaks olema selliseid täisteramakarone ka, mis ei ole nagu saepuru, aga ma pole veel poest leidnud, restoranides olen saanud küll :D

Madli ütles ...

Äkki restoranides tehakse ise need makaronid? Ja ilmselt siis töödeldakse neid ka nii, et need toitu meenutaksid. Kõige rõlgemad aga on mu meelest täisterajahust lasanjeplaadid, ei soovita mitte kellelegi.

akadeemik ütles ...

Where do I begin???
Esiteks, ma kaalusin Su blogi lugemise lõpetamist, nähes seda 55kg lauset. Ma vaatan korra külmkapi poole ja kilo ongi juures. :D Tegelikult, ma pean mainima, et kogu kaaluteema muutus ekstreemselt pärast 35. eluaastat. Miskipärast sinnani oli kuidagi lihtsamalt manageeritav kõik. Nüüd on nii, et kui tahan ok välja näha ja kitsaid teksaseid kanda, siis ma pean 5x nädalas trenni lõhkuma ja hoiduma kõigest sellest, mis on hea maitsega.
Teiseks, sõnapaar "tervislik toitumine" tekitab minus vastikusvärinaid. Mitte selle pärast, et ma selle vastu oleks (vastupidi: loe eelmist lõiku), vaid selle pärast, et see on üle ekspluateeritud. Mul on kohutav kopp ees kogu toitumise ja tervislikkuse teemast, sest see vahib lihtsalt igalt poolt vastu. Ma olen juba aastaid tervisliku toidu peal (loe jälle eelmist lõiku) aga ma ei tunne mitte mingit vajadust sellest pidevalt rääkida. Sama trenniga.
Kolmandaks, on toite, millest ei saa teha modifikatsioone. Üks neist on pasta. See peab olema valgest jahust, sest mudiu tal puudub igasugune mõte ja maitse. Samuti nt magustoidud. Ma ei saa aru nendest ilma suhkruta tehtud super tervislikest asjandustest. Milleks neid üldse süüa? Ma siis parem juba väldin magustoite ja kui tahan tervislik olla, siis söön salatit, mitte mingit paberimaitselist kamajahu pläusti.
Neljandaks, inimeste kehad on erinevad. See, kui kellelegi sobib piimatoodete menüüst välja jätmine, ei tähenda, et see ka kõigile teistele sama tulemuse annab. Kui ei ole otsest allergiat ega karmi talumatust, siis pmselt võiks ikka süüa kõike ainult, et mõõdukas koguses. See aga sõltub jällegi igaühe organismist. Mis on mõõdukas kogus mulle, ei pruugi seda olla kellelegi teisele.
Aitab ka. Kommentaar sai isegi liialt pikk. :D

Madli ütles ...

Jaa, ma olen tohutult nõus sellega, et toitudest ei saa teha modifikatsioone. Ma nii vihkan "tervislikke gluteeni-, suhkru- ja laktoosivabu" kooke/küpsetisi, sest enamasti on need rõvedad ja meenutavad liiva. Sama lugu igasuguste lihaasendajatega: kui ma tahan süüa lihavaba toitu, siis ma söön salatit või köögivilju või teen nt sibulasuppi, mitte ei hakka leiutama midagi, mis meenutaks liha. Juba sõna "soja" tekitab minus tülgastust. Ma solvun, kui ma avastan, et olen söönud mingit taimekotletti, sest keegi on arvanud, et on hullult kaval, et suudab taimed lihaks maskeerida. Milleks? Kui juba millestki loobuda, siis teha seda väärikalt.
Ma ise toitun enda arvates ka üsna tervislikult, sest ma näiteks ei söö metsikutes kogustes kartulikrõpse ja burkse; ketšupit, viinereid, kohukesi ja valmistoite ei ole ma üle kümne aasta koju ostnud ja üldiselt proovin ma kõik toidud nullist ise teha, AGA ma ei leia, et ma peaks seda igal pool kuulutama ja sellega uhkustama. Esiteks sellepärast, et see on nii loomulik elu osa ja teiseks sellepärast, et mu elus on palju muud kui see, mida ma söön ja seedin. Tsiteerides Mihkel Mutti: "Tähtis pole see, mida sa suust sisse ajad, vaid see, mis sealt välja tuleb."

Mulle meeldivad pikad kommentaarid, kui need just sõimu ei sisalda :)

Ja palun vabandust oma kaalu pärast, aga ma töötan selle nimel, et seda kasvatada, täna näiteks kavatsen suure hunniku kooki ära süüa.

Lizzy ütles ...

Minul jälle pole vahet, kas makaron on täistera või tavaline, ma arvan, et makaronil pole iseenesest üldse mingi hea maitse. Samuti on stevia sama hea kui suhkur :D

Aga oh mis ma annaks, et omada sellist organismi, mis ei talleta midagi.

Madli ütles ...

Steviat tahaks ma proovida küll, aga siiani on see natuke liiga kallis olnud.

notsu ütles ...

miks lasanje tervislik ei ole? ega seal ju paljas jahu ei ole, igasugust sousti ja pläusti on vahel ka ja see tuleb ju mingist gemüüsest (spinat või tomat või...)?

ja korralik nuudlitainas (kui just munanuudleid ei tee) peaks olema kõvanisust, muidu ta ei seisa kooski. tähendab, suurema gluteeni- ja väiksema tärkliseisisaldusega. see peaks inimesele, kes gluteenitalumatuse all ei kannata, ka tervislikum teravili olema.

Madli ütles ...

Gluteenipõlgurid peavad ilmselt lasanjet ebatervislikuks.

akadeemik ütles ...

Lasanje, kui on õigesti ja korralikult tehtud, on üsna kalorirohke ja rammus. Ilmselt sellest ka ebatervislikuks tembeldamine.
Gluteenivaenulikud minestavad juba ainuüksi nisule mõeldes, ma kardan.

notsu ütles ...

no aga tglt ongi kalorid kõige olulisem asi, mida me toidust saame.

natuke on vaja ka neid aineid, mis otseselt energiat ei anna, vaid on rohkem meie organismi ehitusklotsidena vajalikud, remontimiseks või nii. Aga põhiliselt sööme me ju selleks, et kaloreid saada.

mõnikord jääb "tervisliku toitumise" foorumeid lugedes mulje, et kõige tervislikum on toit, mis energiat ei annagi, aga selle peal sureks päris kiiresti ära.