18 jaanuar 2018

Peemot

Hoidke nüüd oma piip ja prillid, sest ma hakkan oma kassist rääkima!

Pärast mõningast vaagimist otsustasime endale hoiukassi võtta. Päriseks veel ei julgenud, sest ma ei kujutanud hästi ette, kuidas elu, mis isegi toimetamist täis, veel koos kassiga välja nägema hakkaks. Kirjutasin aga kasside turvakodusse ja nagu lapsevanemad ikka, kasutasin ära oma last ja palusin härdalt üht sõbralikku kassi, kes lastega sobiks. Antigi. Ma olin valmis küll juba vanaks kassiks, aga sain hoopis noore ja häästi aktiivse kassi.


Algselt oli ta nimeks Kilbik sest ta tõug olevat kilpkonn-kass. Ma polnud sellest kuulnudki, aga samas pole mul ka koeratõugudest õrna aimu, nii et siin pole midagi imestada. Otsustasime aga, et Kilbik pole mingi kassinimi, ja ristisime ta ümber Peemotiks. Mind üllatas tohutult, et kui ma inimestele mainisin, et kassi nimi on Peemot ja eeldasin, et kus nüüd alles hakkab kirjanduslikke nalju tulema .... siis enamik ei saanud üleüldse aru, miks selline nimi ja kust see nimi üldse pärit on. Kuidas see võimalik on? Ma saan aru, et raamatuid ei loeta eriti, aga keskkooli pole ju võimalik lõpetadagi nii, et Peemotist ei loeks. 


Kogu oma aktiivsuse juures on Peemotil ka mingisugune kaasasündinud intelligents tagavaraks – näiteks pole ta ühtegi asja katki teinud, maha ajanud, laualt varastanud ega midagi muud säärast, millega paljud kassiomanikud kimpus on. Ja ta teab, et ööd on magamiseks, kuigi tema mõistes tähendab see seda, et ta tahab magada a) minu peas või b) Ernsti kõrval. Ernst suhtub temasse teatava ettevaatlikusega, aga kamandab nii et vähe ei ole.


Peemot armastab inimesi tohutult. Mul tõmbub süda sees kokku, kui ma mõtlen, kus ta oma elu esimesed kuud veetma pidi: ilma inimeste, toidu, puhta veeta ... oeh. Praegu kasutab ta igatahes sajaga ära seda, et inimesed ja nende süled on olemas – kohe, kui keegi maha istub, on ta hopsti, süles nurrumas. Kui ta hommikul kuuleb, et keegi (loe: mina) on ärkvel, on ta kohe jalgade juures nurrumas. Tõeline perekass!

***

Mina olen igatahes armunud!

4 kommentaari:

Marca ütles ...

Niii nunnu! Tuttav tuli ka see ette, kuidas meil on samuti kassivõtmise algusajast mitmeid pilte, kus kass sööb ja laps istub kõrval tähelepanelikult jälgides. Nüüdseks on pigem vastupidine olukord tavaks.
Aga Peemot. Kusjuures mina ei mäleta keskkoolist seda, et "Meister ja Margarita" kohustuslik lugemine oleks olnud ja meil oli lausa humanitaarklass ju.

Madli ütles ...

Meil on ka nüüd vastupidine olukord kodus, millega kaasneb ka hädaldamine "Võta kiisu ära!"

Huvitav, meil oli "Meister ja Margarita" kohustuslik ja nii, kuidas ma kuulnud olen, paljudel mu tuttavatel ka. Ma ise hakkasin pigem mõtlema sellele, et peaks seda uuesti lugema, sest esmakordsel lugemisel olin ma küll vaimustuses, aga ka piisavalt tatikas selleks, et kõigest aru saada.

notsu ütles ...

kas päriseks jätmise isu juba tuleb?

kilpkonnandus... minuteada on see kassi mustritüübi või värvitüübi kohta käiv termin, mitte tõug.

Madli ütles ...

Jah, ma pidasingi silmas mustritüüpi, lihtsalt vaktsineerimispassis oli see tõuna kirjas ja ma kirjutasin ka kohe automaatselt.
Endale tahaks vist küll jätta.