Vahepeal sai Ernst kolmeaastaseks. Algselt oli plaanis pidada sünnipäeva mängutoas, aga õnneks jäi Sten haigeks ja suur pidi jäi ära. Juhtus aga see, mis ikka, kui sünnipäeva ei pea: inimesed hakkasid tilkuma ja tilkuma ning see oli vist isegi palju väsitavam, kui oleks tavaline sünnipäev olnud.
 |
| Sünnipäevalaps ja kass |
Puhkus oli mul ka, aga ma magasin selle põhimõtteliselt maha. Mitte kui midagi asjalikku ei teinud, lugesin hoopis raamatuid, vaatasin filme, olin niisama kodus ja nautisin oma mittemidagitegemist. Nüüd olen tööl tagasi ja naudin jälle töötegemist. Vaheldust peab olema!
Tulles tagasi lugemise juurde, siis kuulge, kas siin leidub kedagi, kellele tegelikult meeldivad ka need "saa hästi ruttu rikkaks, edukaks ja õnnelikuks inimeseks ilma vaeva nägemata"? Ma üritasin hakata lugema "Rikkaks saamise õpikut", sest see pidi õpetama rahaga toimetulemist, aga ma ei suutnud lugeda kahest esimesest peatükist kaugemale. Mu nimelt tõuseb okse kurku, kui ma loen selliseid lauseid:
"Kui sa nüüd edasi loed, saad kohe teada..."
"Asjad, mida teised sulle ei räägi!"
"Sellest ma nüüd kohe hakkangi rääkima ..."
"Tahad olla õnnelik? Siis järgi neid lihtsaid näpunäiteid!"
...
Ja selle esimese ja teise peatüki jooksul kordas neid eneseabilauseid mitu korda, nii et mu silmad hakkasid verd jooksma ning ma tundsin, kuidas IQ kolinal 10 punkti kukkus. Selle tühja möla asemel oleks saanud ju midagi kasulikku kirjutada. Oeh. Nii et vastake: kas ma olen ainus, kes ei taha rikkaks ja õnnelikuks saada?
Mis ma siis veel vahepeal tegin ... kasvatasin last. Karjatasin kasse. Lugesin Gorbatšovi elulugu. Tegin suurejoonelisi plaane, kuidas ma kevadel jooksmas käima hakkan. Kogusin infot suvise MMi kohta. Mõtlesin, et peaksin MMiks endale särgi tegema. Mõtlesin, et peaksin matkale minema. Vaatasin EFTAt ja veendusin, et eelmine aasta oli parem (loomulikult, mina olin ju siis seal). Tegin suveplaane. Jne. Jne. Jne.
**
Lugege SEDA vahvat uudist ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar