07 mai 2018

Once upon a time in Vaticano ehk mälestusi ühest reisist

Kell on 6-7 hommikul, hilissuvine Rooma hakkab ärkama. Seisame keset Vatikani ja vaatame niisama ringi, kes mõtleb hommikusöögist, kes magamisest. Mina tuletan meelde ladinakeelseid väljendeid, sest kus siis veel neid kasutada kui mitte Vatikanis. Äkki tuleb Igori näole salakaval muie. "Anna korraks telefoni," ütleb ta. "Ma tahan emale helistada."

Annan. Igor valib numbri ja jääb ootama. Vahelepõikena mainin, et kell on endiselt u 6, st mitte selline aeg, mida tavaliselt vestlusteks kasutatakse. "Kuule tead," räägib Igor innukalt telefoni, kui teisel pool kõne vastu võetakse. "Ma käisin just paavsti juures ja ta ütles mulle "Matrum Matre" ja "Corpus Mundi"!" Mina naeran kõrval, kõht kõveras. "Jajaa, oleme siin Vatikanis just ja sain paavstiga kokku! Olgu, räägime hiljem."

Kui mu naeruhoog on möödunud – Igor ei hakka kunagi idiootsusi rääkides naerma – suundume postkaardiputka juurde, et koju mõned ilusad pildid saata. Mina valin ilusa kaardi ja kirjutan selle peale seda, mida ikka kirjutatakse: oleme Roomas, siin on nii soe ja ilus, täna teeme veel sedasedaseda, blabla. Igor aga klišeedesse ei lasku ja nii ehib tema kaarti selline tekst: "Lugupeetud XXX XXX! teie poeg käis täna minu juures. Saadan Teile palju tervisi! Austusega, Teie paavst". 


*paar tundi hiljem*

Vedeleme Rooma äärelinna hotellis, just on poest toodud hunnik juustu, virsikuid, haisvat vorsti ja muud head-paremat. Helistab Epp. "Mis te hommikul Vatikanis tegite?" pärib ta ettevaatlikult. Räägin talle meie naljakatest juhtumistest. "Noh, asi on nüüd selles, et pool Tartut arvab, et Igor kohtus tegelikult paavstiga. A. jäi nimelt seda lugu uskuma."

***

Juttu jääb ilmestama pilt samalt reisilt, aga mitte Roomas, vaid hoopis Veneetsias tehtud.



2 kommentaari:

soodoma ja gomorra ütles ...

Ma ei oskagi midagi tabavamat öelda kui, et nii tore. Kui sellised mälestused. Ja inimesed.

Madli ütles ...

Ma mõtlengi, et selliseid vahvaid mälestusi peab talletama ja kirja panema, muidu ununevad. Siis u 10 aasta pärast meenutan, et ootoot, midagi vahvat seal Roomas juhtus, aga mis see nüüd oli ...?