Sa püha püss, mis mängud! Täna ma loomulikult kurvastasin, sest Saksamaa kaotas, aga samas - see see jalgpalli võlu ongi, et kunagi ei saa 100% kindlalt enne mängu öelda, kes võidab. Aga reedene mäng Hispaania ja Portugali vahel oli nii äge, et mul jättis süda lööke vahele. Mõned tähelepanekud ka.
- Nagu Epp ütles, siis praegu on kõige suurema võidutahtega meeskonnad Hispaania, Portugal ja Island.
- Portugalil ja Argentiinal on üks ja sama probleem: nad mängivad ühe mängija najal. Paraku pole see kõige jätkusuutlikum mängutehnika, sest võib juhtuda nii, nagu 2014. aastal Brasiilias, mil Neymar löödi vigaseks ning ülejäänud mängijad olid nagu peata kanad.
- Seetõttu on palju suurem eelis meeskondadel, kus on pikk varumeestepink ja ühtlaselt tugev tiim. Nagu Saksamaa või Hispaania.
- Ma väga loodan, et Saksamaa tegi tänasest mängust oma järeldused, sest kuldreegel on: kui sa ei löö, lüüakse sulle. Enne mängu kartsin ma pigem seda, et Neuer veab alt, sest ta oli pikalt põlvevigastusega mängudest eemal, aga ei, tema oli ikka tavapäraselt
heaperfektne. Ja tavapäraselt karistusalast väljas. - Penaltid (mitte mängujärgsed) on iga meeskonna jaoks äärmiselt suure tähtsusega, sest need näitavad, kas mängija on ka vaimselt tugev. Heaks näiteks on nt Ronaldi penalti Hispaania vastu 5. minutil. Esiteks: nii alguses pole veel mängijad jõudnud mängu sisse elada, ei füüsiliselt kui ka vaimselt. Teiseks: nagu me nägime, käis De Gea Ronaldole enne löömist sitasti ütlemas ja nõrgema psüühhikaga mehe võib see verest välja lüüa või vihaseks muuta. Ronaldo lõi aga palli sisse ja nagu näha, mõjus see tervele meeskonnale väga motiveerivalt. Täpselt vastupidine juhus oli Argentiinaga.
- Tavaliselt on ikka nii, et meeskonnas on üks mängija, kes lööb penalteid/karistuslööke. Mõnel juhul on see suisa väravavaht olnud (aga seda siis üldiselt penaltiseeriates). Miks, oo, miks ei võiks Argentiina endale ka sellise koolitada? Messi võib ju superstaar olla, aga penaltilöömises on ta kehvake. Kammoon, isegi mina tean seda, miks siis treener mitte?
Nagu kõik juba aru saanud on, ei maksa mult 15. juulini mingit muud ja seksikamat juttu oodata kui ainult jalgpalliteemalist. Ehk kannatate ära.
 |
| Üks näide kodusest jalkanännist. |
 |
| Veel üks näide. |
7 kommentaari:
hmm, mina võtsin seda Argentiina-Islandi penalti pigem Haldurssoni vägitüki kui Messi käkina...
vahepeal on mul tekkinud ka paar düsfavoriit-võistkonda. Serbia oli mulle juba meeldima hakkamas, kuni nad viimastel minutitel seal kaklema hakkasid - no mida kuradit, ise on eduseisus. Ja nii Horvaatial kui ka Šveitsil on vastik komme taktikaliselt toorutseda. See võib neil ära tasuda, aga seda vähem tahan ma, et tasuks.
abauss. käisin ortograafiat kontrollimas. Halldórsson.
Haldursson rääkis pärast, et oli enne mängu kõva kodutöö teinud ja saanud selgeks, kuidas ja millisesse nurka Messi enamasti lööb. Messi ei pakkunud talle selles suhtes eriti üllatusi. Loomulikult pole Haldursson mingi nõrguke, kel korraks vedas, ta tegi ka mängu jooksul kihvte tõrjeid – aga Messi on penaltilöömises alla keskmise.
Mulle ei meeldi samuti jõhkralt mängivad meeskonnad ja seepärast ei kuulu mu lemmikute hulka nt Holland, kes kipub vägivaldseks muutuma, kui närvi läheb. Sama lugu oli mõni aeg tagasi Inglismaaga (siis, kui Rooney mängis), aga ma nende praegust stiili eriti ei tea.
Hispaania-Portugali mäng oli nagu sõõm värsket õhku pärast suhteliselt mõttetuid uinamuina mänge, esimesed ju olid sellised, tasemevahe tuli ikka selgelt välja. Aga ma isiklikult ÜLDSE ei kannata ei Portugali ega ka Hispaaniat, nii et ma ikkagi hambad ristis vaatasin, et kurat, nii põnev mäng, aga tegelikult ei taha nagu üldse kaasa elada :D Ronaldo mulle ka absoluutselt ei meeldi ja see ajab ikka närvi küll, KUI hea ta tegelikult on, see viimane karistuslöögist sündinud värav.. ta ikka meister sellistes olukordades. Ma üldse selline, et ma never ei ela kaasa nendele inimestele/meeskondadele, kelle edu eeldatakse jne ja seda igas spordis, kuigi ma tean, et nendele elatakse kaasa põhjusega ja nad on päriselt ka head. Nt suusatamise puhul mind ajab nii närvi, kui mingi favoriit on kuskil taga ja siis leiab endas mingisuguse üliinimliku jõu, et viimased kilomeetrid lihtsalt räiget tempot teha ja lõpuks ikkagi võita. FAKK, LASKE TEISTEL KA SÄRADA :D
Aga ma ise olen igipõline Prantsusmaa fänn (st alates 2006. aasta MM-st, nii et mitte väga igipõline, aga enne seda olin liiga laps veel) ja alati ka Islandi, kui nad mängivad. Teiste mängude puhul vaatan jooksvalt, aga kelle poolt ma never ei ole on juba mainitud Hispaania ja Portugal ning Itaalia (jumal tänatud, et neid ei ole, mu vihavaenlased taaskord alates 2006. aasta MM-st :D Aga Itaalia kui riik mulle väga meeldib..) ja Brasiilia.
vat Šveitsi-Brasiilia mängus olin ma Brasiilia poolt puhtalt sellepärast, et Šveits mängis vastikult. Mis siis, et brasiilia jalgpallurid käituvad kohati lapsikult. Parem lapsik kui külmalt kalkuleeritult jõhker.
Minul oli küll kahju, et Itaalia MMile ei saanud, sest ma olen selline vanamoodne inimene, kes armastab klassikalist Euroopa jalgpalli. Itaalia pole mul muidugi kõige lemmikum, aga pärast seda, kui seal Balotellit, Luca Tonit ega Cannavarot enam pole, olen ma ka leebem nende vastu. Ja Buffon! Tema on mu salajane armastus. Itaalia eemalejäämine on kurb ka sellepärast, et mida vähem on tugevaid ja tuntud meeskondi, seda rohkem on mänge, nagu Maroko-Iraan, mille puhul, ma usun, on enamikul vaatajatest sügavalt pohhui, kes võidab. Hispaania-Portugal oli selles suhtes tõesti värskendav sõõm ilusat ja tasavägist jalgpalli.
Mulle on Itaalia mängustiili juures närvidele käinud nende mood pärast eduseisu minemist kaitses istuda ja mängu tappa. Euroopast on näiteks Saksa stiil sellega võrreldes sümpaatsem.
muidu tasavägistest mängudest: minu jaoks oli üllatavalt tasavägine ja põnev Columbia-Jaapani mäng (ja minu jaoks on mõlemad juba eelmiselt MMilt piisavalt tuttavad, et huvitav oleks - ja tglt panen ma oma huvid ja eelistused paika mänge vaadates, noh, et kes mängib toredasti ja kes nõmedalt).
no ja siis saab alati nautida ka ilusate meeste vaatamist. :P Maroko ja Iraani mäng pakkus päris palju silmailu ja mängulisest küljest ei saa ju öelda, et nad oleks kuidagi nõmedalt või halvasti mänginud.
Postita kommentaar