24 juuli 2018

Puhkus

Ma olen tegelikult hästi palju asjalikke asju (sõnakordus, ma tean) teinud, aga nendest räägin siis, kui on õige aeg. Aa, õppimamineku kinnitasin ka ära, sõlmisin lepingu ja puha, nii et septembrist olengi ametlikult tudeng. Kuidas ma kooliks, tööks + lapsekasvatamiseks aega leian, ma veel ei tea, aga ilmselt järgin motot, mis mind alati elus edasi viinud on: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Aga muidu olen ma puhanud ja nautinud troopilist Tallinna. Käinud Kadriorus, rannas ja mujal ning võtnud hoogu, et Haabneeme randa minna. Bussiga on sinna kole pikk tee ja kui arvestada mu aneemiat, siis on suur oht, et ma kusagile sinna majade vahele ära minestan. Pole eriti daamilik. Ujuma olen aga siiski jõudnud, Maardu järve. Ujumiseks on seda inimeste vahel laveerimist muidugi raske nimetada, sest rahvast oli seal rohkem kui inimesi, aga vette ma sain ja see on Eesti kliimat arvestades juba suur asi.

Mis veel? Bella ärasaatmine toimus juuli keskel, kui seda pidulikult nimetada. Tegelikult olime koos mina, Epp ja Silver ning me kallasime tuha merre. Hästi kaunis ja rahulik õhtu oli, ilm oli soe ja meeleolu paatosevaba. Bella ei soovinud mingisugust harrast tseremooniat või rahvamasse, vaid pigem midagi punki ja absurdset. Nii ka oli. Urn on nüüd minu juures, magamistoas, ja ootab põletamist. Ilmselt mõnel jahedamal suveõhtul paneme kamina küdema ja põletame selle ära. Nii oleks Bellale meeldinud, sest talle meeldis meie korter ja talle meeldis tuli. Meie meeldisme talle ka.

Aga lõpetuseks mõned suvised pildid.




Kommentaare ei ole: