28 juuli 2018

Sest me kõik saame vanemaks

Ma olen tahtnud sellest ammu kirjutada, aga pole leidnud sobivat vaatepunkti. Vahel olen õhtuti Stenile vaikselt rääkinud, aga ta on sama vaikselt mult vastu küsinud: "Kas sa ei arva, et sa räägid tugevama positsioonilt?"

Aga ma kirjutan ikkagi, lihtsalt tugevama positsioonilt. Millest? Ikka vananemisest.

Rääkisin paar päeva tagasi ühe targa inimesega, et lastel hakkab täiskasvanukssaamise protsess aina varem pihta. Hambad vahetuvad varem, puberteet saabub varem, rääkimata sellest, et viieteistaastased tüdrukud on juba kehaliselt väljaarenenud. Selle kõrval aga elavad inimesed aina kauem, sest vaktsiinid hoiavad paljude surmavate haiguste eest, pole sõdu, elukeskkond on puhtam ja paljud haigused ravitavad. Ja mina mõtlen sellele, kas inimese hing ja organism on ikka valmis nii pikaks täiskasvanueaks? Varem oli minusugune 28-aastane juba keskealine, praegu aga pigem noor, sest nii palju elu on ju veel ees. Hirmutavalt palju. See on juba teada, et just pikk eluiga on üks põhiline põhjus, miks vähki nii palju on (rakud ju jagunevad kogu aeg ja mida rohkem nad jagunevad, seda suurem on oht, et midagi läheb valesti), aga kas ei või see olla ka nt üks depressiooni põhjuseks? Ma oskan küll ainult enda pealt öelda, aga minu jaoks tundub vahel täiega õudne see, et mu ees on ilmselt paarkümmend aastat teadmatust, millega ma kuidagi hakkama pean saama. 

Ja kõige selle pika eluea ja varakult täiskasvanuks saamise kõrvalt tahaksid inimesed jääda igavesti nooreks. Vot see ongi see koht, kus ma kipun vist natuke oma privileegi kasutama, sest mulle öeldakse tihti, et ma näen oma vanusest noorem välja, aga siiski - miks? Miks on nii oluline näha välja noor? Miks tekitavad esimesed kortsud ja hallid juuksekarvad paanikahoogusid? Kas see ei peaks just muutma inimest uhkeks, et vaadake, kui kaua ma elanud olen? Ja seda mõtlen ma ka tihti, et kui need, kes oma kehast kui templist ja iseenda armastamisest sellisena, nagu nad on (pidades silmas siis enamasti ainult oma keha) räägivad, pühendaksid sama palju auru näiteks õppimisele, ülikoolis käimisele, enda harimisele, siis  ... poleks Eesti naised kuulsad mitte oma ilu, vaid hoopis tarkuse poolest. Kas see poleks parem?

Aga ei. Tähtis on olla noor, prink ja seksikas. Mitte tark, elukogemusega ja haritud.


Mina näiteks vihkan inimkeha, sest ma olen näinud, kuidas see alt veab. 

7 kommentaari:

Tilda ütles ...

Kui hästi lühidalt, siis ma hoolitsen oma keha eest (_püüan_ toituda enam vähem tervislikult, tervisespordin regulaarselt jms) seepärast, et tean, et keha on habras. Paraku kehata pole ei elukogemusel ja tarkusel mingit väärtust. Nad on minu käsutuses vaid seni, kuni mul on keha. Hästi hoitud keha puhul on tõenäosus, et kestab kauem, siiski suurem. ( Samas pigem olgu vähem, aga parem). Vastupidi ka eriti pole (mõistuseta kehal väärtust), aga sel juhul viibib subjekt tõenäoliselt õndsas teadmatuses :)

Madli ütles ...

Hästi hoitud keha on üks asi, aga noorusekultus hoopis teine. Ma ise ka ikka hoolitsen oma keha eest ja liigun palju, sest ma tahan, et mul oleks võhma ja jõudu ning et mul poleks mingeid lollusest tingitud tervusehädasid, aga samas ma adun, et ma pole enam 20, mu kehal on jäljed elatud aastatest, mu näole tekivad mingil hetkel kortsud - ja mis siis. Ehk ma pidasin silmas pigem seda, et nooruslik välimus pole siin elus kõige olulisem. Ka kortsude ja tsellukaga võib tervislikku elu elada :) Aga jah, tasakaalus võiks kõik olla, kuigi põhirõhk tundub vähemalt sotsiaalmeedias olevat oma keha armastamisel, mitte hinge.

notsu ütles ...

mul on juba natuke kortse ja halle juukseid on mul olnud vähemalt viimased kümme aastat, aga kõigest minu elektrijänese konstitutsioonist hoolimata ei ole see asi, mis paanikat tekitaks. küll paanikaks muid põhjuseid leiab.

Ritsiku pool juba mainisin, aga ei suuda kordamata jätta, et võib-olla on asi selles, et ilusolemine pole kunagi olnud minu identiteedi osa. näh, sellest, et ennast kooli ajal koledaks pidada, on ikka midagi kasu ka.

Madli ütles ...

Minu identiteedi põhimõtteks on alati olnud, et ilus võib olla, aga tark peab olema.

Kusjuures minu meelest on paljud vana inimesed (nii 80+) väga ilusad.

Madli ütles ...

*vanainimesed

Ebapärlikarp ütles ...

Ilus võib olla, aga tark peab olema - väga nõus! Esimene ei välista teist. Aga vastukaaluks sellele lihase keha, mis tihtipeale ei ole isegi naturaalselt enda oma, kultusele võiks keegi hakata tegema Instat ja postitusi, kus mingid ajuröntgenid vms :D

Madli ütles ...

Või IQ testid, doktoritööd, igasugused muud tööd ... Raamatutest pannakse pilte küll, aga see ei garanteeri nende lugemist :)