26 september 2018

Mittehäirimise kultuur

Londonis tegime me peale joomise ja linnaavastamise muud ka, näiteks rääkisime hästi palju sellest, miks meie uued sõbrad siiski Eestist ära kolinud on. Sealt arenes jutt edasi ja edasi ja edasi sinna, milline siis paistab Eesti kaugelt vaadates, ning ühiselt jõudsime järeldusele, et Eestis on elamise alustalaks see, et kedagi ei tohi mitte mingil juhul häirida. Kontsaklõbin tänaval häirib, kilkavad lapsed häirivad, vanamoodsad riided häirivad, mittetöölkäivad inimesed häirivad (muidusööjad), töölkäivad inimesed häirivad (tehku oma ettevõte, eksole), pidutsejad häirivad (lärmakad), raamatulugejad häirivad (miks nad ei reisi selle asemel?), pensionärid häirivad (miks nad vinguvad kogu aeg, söögu siis kooki, kui leiva jaoks raha pole), autot mitteomavad inimesed häirivad (kuidas nii elada saab, raudselt kasutavad kogu aeg oma autoga tuttavaid ära), autod häirivad (ummikud ja heitgaasid, fui) .... Ma võiks jätkata. Eestis on ideaalne inimene see, keda pole näha, kuulda ega haista. 

Ei usu mind? Palun vaadake üürikuulutusi. Seal on u 90% selliseid, kus sobiv üürnik on ilma laste/lemmikloomadeta, vaikne, lärmakate hobideta, mittesuitsetav ja mittepidutsev. Soovitatavalt võiks ta veel üldse mitte oma üürikorteris viibida ka, sest ta a) rikub muidu mööblit või b) häirib naabreid. Ja kui olla siis see ülikorralik inimene, siis ei pruugi ka üldse piisata – mu heale sõbrale, kes on üks vaiksemaid inimesi, keda ma tean, kutsuti politsei lihtsalt sellepärast, et ta kõndivat liiga valjult ja pesevat pesu ebasobival kellaajal. Pesumasinapaanikast olen ma mujalt ka lugenud, täpsemalt sellest, et ishänt, öösiti pesu pesevad inimesed on nii jubedad, see on ju nii häiriv ja kõrvulukustav! Ma olen oma elu jooksul väga palju erinevates kohtades elanud, aga mitte kunagi pole ma öösel kellegi pesumasina peale üles ärganud. Ma ei tea, kus siis kõik need paanitsejad magavad, vannitubades või?

Üks mu teretuttav rääkis üksvahe kõigile, kes kuulata tahtsid (ja mingil kummalisel põhjusel neid inimesi leidus), millised inimesed talle ei meeldi. Ma ise tema kuulajateringis ei olnud, sest mulle ei imponeeri sellised ennast jumalaks pidavad isikud, aga poole kõrvaga kuulsin, et tema antipaatia osaliseks saadi mingite pisiasjade eest. Umbes need olevad ühed õudsed inimesed, kes töötavad liiga kaua ühes töökohal. Mul pole sõnu, et seda jama kommenteerida. 

Inimesi vist kasvatataksegi nii, et nad hästi vähe tüli teeks. Lapsest saati. Siin on nii tavaline see, et lapsele, kes käitub nagu laps (kilkab, räägib juttu, jookseb, nutab), vaadatakse viltu või öeldakse otse, et jumal küll, kasvatage oma last. Selle kasvatuse all ei peeta siis silmas seda, et õpetaks last, seletaks talle midagi või laseks tal asju avastada, vaid kõike lihtlabasemat asja: lapse vaitsundimist. Ärgu ta kedagi mitte mingil viisil mitte kunagi häirigu! Ärgu küsigu midagi või tundku oma emotsioone, olgu lihtsalt vait. Ja no KUI on siiski vaja rääkida, siis hästi vaikselt. Sosinal. Veel parem oleks viipekeeles, sest siis see ei häiri kedagi. Ja kui laps siiski vait ei jää, siis on kõige parem suruda talle mõni nutiriist kätte, sest siis jääb ju ikka vait ja kõik on õnnelikud. Kuidas sellise kasvatuse tulemina normaalsed inimesed tekivad, aru ma ei taipa.

Ühesõnaga. Kui keegi Eestisse kolida kavatseb, siis olekski talle ainult üks soovitus: ära häiri kedagi. Omaksvõtt on sellisel juhul kiire. Muu tuleb juba iseenesest.

9 kommentaari:

Kaie ütles ...

See on vist jah ôige see suvi sain tôestust isegi paar korda. üks kord kui üks nudist tühjas rannas päevitas (päikest ju oli aga sutsa külm oli) ja häiris sellega ühte naisterahvast, mis siis et oleks ju naisterahvas vôinud randuda ükskôik kuhu mujale sest rand oli üsma tühi kilomeetreid aga näe teda häiris. Ja siis üks tädi lubas meile politsei kutsuda kui mu poeg viskas jôkke tormi poolt kaldale puhutud puutükki, mis sest et olime kôrkjate vahel ja ühtegi inimest lähedal ei olnud ja kellelegi pihta ei visanud aga vot tädi kaugelt midagi nägi ja teda häiris ja pröökas niikaua kuni läksin ta käest otse küsime et mis lahti ja siis tahtis äkki muga sôbraks saada - ta vist kartis mind kuna olen üsna pikk (loe: suur) ja minu koer oli tema koerast suurem :)

Marca ütles ...

Meenus, et ma isegi olen paar korda vannitoas maganud :) Lihtsalt naabrid röökisid oma magamistoas nii kõvasti, et vannituba oli ainus koht, kuhu see ei kostnud. Veidi kõva oli põrand, aga see-eest põrandaküte tundus mõnus.
Muidu olen kuulnud, et kuskil kortermajas oli reegel seatud, et öösiti wc-s ei käida - vee tõmbamine häirivat...

Madli ütles ...

Meile tuldi suvel mitu korda aeda õiendama, et lapsed kilkavad. Õudne tõesti, lapsed on keset päeva õues ja mängivad, mitte ei istugi toas arvutis.

Madli ütles ...

Ma olen ise ka paar korda vannitoas maganud, aga sel juhul olen ma ka sellises konditsioonis olnud, et ei saa aru, kus ja kes ma olen ning mingi pesumasin kusagil poleks mind kuidagi kõigutanud :)

Õnneks ma elan ise väga normaalsete inimestega kortermajas, kus selliseid idiootseid reegleid ei seata, aga ma olen mingite teiste majade stendidelt küll lugenud, et uksi ei tohi paugutada või pärast kella 23 koju tulla vms. Idikad.

kristallkuul ütles ...

Hmm see on huvitav teema jah, et meil taunitakse häirimist. Vaikus on tõesti kuldne. Samas ei ole see häirimise teema tegelikult alati ka silmakirjalik. Selles mõttes et jah, leidub vingujaid, kes ühel päeval mölisevad, et kõik autoga sõitjad on räiged värdjad ja järgmisel päeval leiab, et jalakäijad on ka värdjad. Aga reeglina on ikka nii, et inimesed ei taha, et neid kuidagi häiritaks, kuid nad teevad samas ka kõik ise selleks, et teisi mitte häirida.

Kui saaks, siis oleks pooled inimesed ju nähtamatud. Ei soovi me kellegi käest sõimata saada (no kes tahaks, eksole...aga konflikte vahitakse ohutust kaugusest niisama pealt, mitte ei astuta vahele, mõnikord teeseldakse, et ei näegi). Ei taha me komplimente (kussss, mis...lõpeta ära...mis nüüd mina...). Ei taha võõrastega tutvuda (hisssand, äkki on mingi pervert!). Ei taha, krt, silmkontaktigi (jap, misasja ta vahib, kuradi pervert! või siis: kas mul on salatileht hamba vahel, mida ta irvitab seal?).

Bussis/lennukis või kus iganes kõva häälega rääkimist peetakse meil ikka üsna ebaviisakaks. Mitte ainult sellepärast, et närvidele käib, kui keegi lõugab ja seda kuulama peab, vaid ise ka ei tahaks oma juttudega kellelegi asjatult silma (kõrva) torgata.

Ma vist olen nõus jah, et Eestis on mittehäirimine väga au sees. Aga suur enamus teeb ka ise kõik selleks, et teisi mitte häirida. Nii et kokkuvõttes see mind isiklikult vist ei häirigi :)))

Madli ütles ...

Selles suhtes olen ma samuti rahul, et Eestis saab üsna palju rahu ja vaikust, aga samas vahel muutub see siiski liiga ekstreemseks. Just kui oma kodus pead ka kikivarvul käima või nt välikohvikus suitsetamisest loobuma. Just see, et kõige puhul mõeldakse esmalt, ega see kedagi häiri, mitte et mis oleks lõbus, lahe, kasulik...

väga väga naine ütles ...

Postitus on hea =)
Häirimise koha pealt: ma olen oma mõttes teinud vahe sisse, et osasid inimesi segavad inimesed, kes elavad nende peal (neid, kes häiritud saavad) ja osasid inimesed nende all (kes igast asjast häiruvad ja tulevad selle teemaga hädaldama).
Mul nt pole iiial isegi mingit teadmist olnud, kes mu peal elab, rääkimata sellest, et millega nad tegelevad. Mind lihtsalt ei huvita, kuni nad läbi lae mulle sisse ei kukum on suva.
Ja ma ei ole iial läbi saanud inimestega, kes elavad mu all.
Eriti ekstreemne oli lugu Tartus, kus mul polnud mitte mingit teadmist, kes elab ja millega tegeleb korteris otse minu all (3. korrus), KÜLL aga jälestas mind inimene korterist esimesel korrusel.
Kusjuures ma ei ole hirmus lärmakas, valju muusikat mängiv või ööd otsa ringetrampiv isik. Aga kui lapsed kell 7 õhtul toas jooksevad või ma kell kolm päeval pumpan palli täis, on alumised naabrid juba väga häiritud.

Õnneks on mul kaks kena keskmist sõrme =)

väga väga naine ütles ...

(Seal Tartus oli otse mu alla vist tühi korter, kus ei elanud kedagi.)

Anonüümne ütles ...

Tõsi, eestlased on tõeline "ära häiri mind, jäta rahule" rahvas. Egas muidu poleks ka seda https://www.kingitus.ee/kingitus/18-spaa-ja-saunakeskus-kahele avatud. Oli vist see 18+ spaa avamine, mis päris palju furoori tekitas? Samas, selliseid asutusi leidub ka mujal maailmas aga seal vist pole vahe nii teravasti tuntav, sest mujal on lapsed see eest jällegi väga oodatud.