19 september 2018

Väikese korteri võlu

Kamin ja kööginurk

Kui ma viis aastakest tagasi 25-ruutmeetrisesse korterisse kolisin, tärkas minus esimest korda armastus pisikeste korterite vastu, sest mu tolleaegne eluase oli lihtsalt nii-nii armas. Ja funktsionaalne! Kõik oli seal korteris olemas, lihtsalt ruumisäästlikumalt. Diivan, raamaturiiul, riidekapp, täisvarustusega köök, pesumasinaga vannituba - see, kuidas kogu elamine nii väikesele pinnale oli mahutatud, oli mu meelest imetlusväärne. Toona elasin ofc üksinda, nii et 25 ruutmeetrit oli rohkem kui küll, aga kui ka edasi kolisin ja rohkem inimesi oma perekonda koondasin, teadsin ma, et minust ei saa kunagi suurte mitmekorruseliste majade armastajat. Väikesed korterid-majad on ikka palju rohkem minu cup of tea. Loomulikult nõuab väikesel pinnal elamine kordades rohkem nutikust, aga samas - vaim peabki värske olema, kas pole? 

Meie praegune üürikas on nt 35-ruutmeetrine, aga taas nii ägedate ja nutikate ruumilahendustega, et mahume siia kolmekesi imehästi ära ning saame ka külalisi kutsuda. Pisikese pinna üks suuuuuuuur pluss on see, et see õpetab, kui  väheste asjadega inimene tegelikult hakkama saab. Kui sa ikka pead iga asja puhul poes mõtlema, kas see ikka mahub koju ja kas seda on vaja (90% asjade puhul on vastus eitav), siis muudab see tarbimise väga säästlikuks. Teine suur pluss on koristamine - seda peab küll väga tihti tegema, aga ajakulu on üsna väike.

Ja kolmas pluss? Loomulikult see, et kellelgi meie väikesest perekonnast pole võimalik kuhugi irduda. Kõik on kõigil silma all või hõike kaugusel. Steni pärast ma nii väga ei karda, aga Ernsti puhul lööb mul küll vahel paanikahoog välja, et appi, äkki ta teeb midagi ohtlikku või on just praegusel hetkel nt akna peal kõõlumas ja seal välja kukkumas või ... mu fantaasia igasuguste ohtude osas on tänu mu krimkalembusele piiritu, aga kuna siin korteris on ta mul kuulde- ja nägemisraadiuses, on ka meel rahulikum.

Aga privaatsus? Mina olen näiteks väga suure privaatsusvajadusega ja väsin tohutult kiiresti, kui kellegagi päevad läbi pead-jalad koos pean olema. Tundub, et 35 ruutmeetrit ei saa ju mingisugust privaatsust võimaldada, sest tavalise eestlase mull umbestäpselt nii suur ongi, eks. Aga saab. Esiteks on meil magamistuba, kuhu sulguda, kui keegi närvidele hakkab käima, ja teiseks aed. Aed on meil muidugi kõikide naabritega ühine, aga ikkagi on jube hea, et aeg-ajalt saab pärdiku aeda hullama lükata ja ise samuti värsket õhku nautida. Naabrid on meil samuti maailma parimad, nii et pole ka seda ohtu, et õues mingiks tüliks läheks. St oht on alati, aga meie maja puhul siiski kaduvväike. Muide, siin elades olen ma aru saanud, kui tohutu suureks väärtuseks on normaalsed naabrid. Iga kord, kui ma mingi asja peale vihastan (kütmise, kommunaalmaksete, meie tänaval surevate narkarite), siis tuletan ma endale meelde, et vaevalt ma kusagilt selliseid naabreid leian, kellega aias koos õlut juua, kes kassi valvaksid, kui ise ära olen, kellega koos rannas käia jne jne. Normaalseid inimesi on üleüldse nii vähe, et tasub need vähesed enda ligidal hoida.


*Absoluutselt mitte teemassepuutuv, aga ma ei viitsinud eraldi postitust teha: just lugesin, et järgmisel aastal esineb Tartus Metallica ja ma niiiiiiiii väga loodan, et see pole mingi libauudis. Ja kui pole, siis kavatsen olla esimene, kes sinna piletid ostab.

8 kommentaari:

Nele ütles ...

Minu väike korter ei ole päris sama kui sinu "väike" (3 tuba 56 ruudul) aga üldiselt mõistan sind väga. Kööki planeerides sai hoolega mõõdetud ja klapitatud, et oleks kõige tõhusam ja praktilisem. Ja kui tuleb soov uut mööblitükki soetada on vaja mõni eelnev elamisest eemaldada... Ja laps teab, et oma asjad tuleb oma kohtadele tagasi panna. Ja oma aiaosa käib korteri juurde...

Madli ütles ...

Aga selline kitsas elamine sunnib praktilisusele, eksju? Ei osta ikka igasugust mõttetut jama kokku, kui hädasti vaja pole.

Lisaks meenus mulle veel üks pluss, mis mu praeguses olukorras eriti aktuaalne on: haigena on tohutult hea, kui veekraan ja WC voodile võimalikult lähedal on.

notsu ütles ...

mul on koristamisega tõtt-öelda vastupidine tunne - et kui on avarust, on lihtsam (siis on võimalik mööblitükke ühest kohast teise tõsta, kuni ma konkreetse mööbli alt koristan). Tõsi, mu praegune elamine ongi minu skaalal juba selline avar, oletan, et mõne teise arust oleks see täielik pugerik.

ja A. tegeleb pidevalt hoiatamisega, et ma liiga palju raamatuid kokku ei ostaks nii, et need enam ära ei mahuks.

Madli ütles ...

Kusjuures ma tõstan koristades mööblit kogu aeg ühest kohast teise. Avarat kodu tundub vb sellepärast parem korras hoida, et seal ei paista segadus kohe välja, aga meil paistab KOHE, kui mingi asi laokil on. Isegi üksik kruus laual on juba häiriv. Nõusid ei saa ka pesemata jätta.

Mul oli ka pidev probleem, et raamatud ei mahtunud ära, aga ma hakkasin hoopis e-raamatuid lugema, nii et see probleem hetkeks lahenes.

NULLKULU ütles ...

Mul on väikeste korteritega kindlasti üks love-hate suhe. Vahel on mõnus, vahel aga jällegist ajab hulluks! Kõige parem on elada keskmiselt parajas korteris haha. Kõige suurem pluss väikeste korterite puhul ongi just see, et sa pead mõtlema, milliste asjadega sa soovid olla ümbritsetud ja millistega mitte. Lihtne koristada, lihtne hallata. Muidugi aitab väike kodu ka loomingulisusele kaasa.

notsu ütles ...

Mul on nt magamistuba nii väike - või voodi nii suur - et peaaegu terve tuba on voodit täis. Enne, väiksema voodiga oli meil kummalgi öökapp, nüüd enam ei mahu; tõstsime kaks kappi üksteise otsa, et vähemalt seal sees asju hoida, aga sellist kapipealset, kuhu saaks ööseks nt veeklaasi panna, enam ei ole. A. pani selle kapipüramiidi külge küll väikese riiuli, kuhu ma saaks vähemalt oma prillid ja juukseklambri ja raamatu toetada, aga joogiklaasi selle kitsukese peale panna enam ei riski.

Voodialuse koristamine eeldab kiireid geomeetria-arvutusi, mis nurga all harja voodi alla lükata saab, ilma et sein harjavarre otsale ette jääks. Mis muidugi tähendab, et me koristame voodialust haruharva.

Nii et väiksus teeb mõnikord siiski koristamise keerulisemaks.

notsu ütles ...

a pliu one muidu.

Madli ütles ...

Aitäh! Ma ei saa oma sünnipäeva küll eriti nautida, sest vaevlen korraga kõrva- ja närvipõletiku ning okseviiruse käes, aga head soovid kuluvad ikka ära.