- Tellin siin briketti ja mõtlen, et for fuck's sake, kui kalliks ikka püsikulud läinud on. Hästi kehv, kui tõusevad selliste kulude hinnad, milleta elada ei saa: elekter, küte ... Ma olen isegi minimeerinud oma kulude arvu ja autot ka ei ole, nii et bensiini pärast ka ei virise, aga ... oeh. Iga kord, kui briketti tellin, on sama häda.
- Mu käekott (mis on käekott ainult tinglikult, peened daamid sellist ei kannaks) kuuluks justkui mõnele lapsevarastajale, sest seal on a) mänguautod ja b) tabletid. Mis teha, kui sul on korraga nii laps kui ka nohu.
- Miks on avatud kontorid nii moekaks muutunud? Sügishooajal on need ju täielikud haiguspesad! Kohe, kui keegi köhides tööle tuleb, võib kindel olla, et paari päeva pärast rögisevad kõik teised ka. Üks mu kolleeg hakkas nädala alguses köhima ja kuigi ma immutasin selle peale ennast Carmolisega läbi, on mul ikkagi praeguseks rõve nohu. Samas ma saan temast ka aru, sest haiguslehele jäämine pole praeguse haigusrahade süsteemi juures just eriti mõistlik.
- Sama lugu lasteaiaga. Igal sügisel algab see trall ümber nohu-köha, nii et ma ei viitsi sel teemal eriti sõna võtta, eriti sellepärast, et see on täielik surnud ring. Lapsed pannakse ju sellepärast lasteaeda, et ise tööl käia ja väikese nohu pärast ei taha ju last koju jätta, sest taas – hooldusrahad pole just kõige kõrgemad. Siis aga jäävad kõik teised lapsed ka nohusse jne jne ... nagu öeldud, mul pole selle kohta kahjuks lahendust pakkuda. Küll aga olen ma natuke nõutu, sest kogu selle nohutralli pärast on Ernsti lasteaias bassein kinni. Neil algas sügisest ujumine ja nad said vist kokku 3-4 korda käia, kuni öeldi, et nüüd enam ei saa, sest veeproovid olevat korrast ära. Põhjuseks ikka needsamad tatistavad lapsed, kes seekord olid vette tatistanud Ma muidugi ei tea, mis kohaga need inimesed mõtlevad, kes saadavad poolhaige lapse ujuma, aga maailm ongi müstiline.
- Mu teemad keerlevad täna ümber nohu, aga mis siis, selline mu elu praegu on. Kuna ma vaevlen nohu käes, siis on Ernst juba teist päeva mu venna juures, et ta ei nakatuks. Initsiatiiv ta minust lahutamiseks tuli mu venna käest, kes leidis, et haigena pole ma lapsekasvatamiseks suuteline. Tal on tuline õigus. Küll on hea, kui on olemas kari õdesid ja vendi, kelle juurde last viia saab! Ainus miinus kogu asja juures on see, et kogu mu muusikaalane kasvatus läheb luhta, sest mu vennaraas laseb Ernstile nt Nublut ja "Kiki Mikit" ja ma kardan, et Ernst hakkab neid kodus ka nõudma, millest tõuseb kindlasti tüli, sest ma keeldun. Lapse soovid on üks asi, aga mu haiged katkised kõrvad ei suuda sellist jama taluda. Leppigu Rammsteiniga ja olgu õnnelik.
7 kommentaari:
no aga väga hea ju - lapse muusikaline silmaring laieneb, kui ainult ühest kanalist sisendit ei saa, hakkab omaenda eelistusi kujundama jne.
Seda kindlasti, aga ma ei ole kindel, kas eelpoolnimetatud artistid-laulud just muusika on.
Lugesin siin USAs kogemata sel sügisel lapse algkoolist saadetud bukletti (Enamasti ei viitsi). Seal oli kirjas, et siberi katk on enam-vähem ainus aktsepteeritav põhjus lapse koju jätmiseks. Noh, siinkandis on kliima ka veidi pehmem ja sitane hooaeg asendunud lihtsalt vihmahooajaga
Kusjuures mul pole lihtsalt nohuste laste vastu midagi, aga lasteaias hakkavad alati mõned vanemad rääkima, et nende lastel areneb iga väike nohu kohe katkuks või millekski sarnaseks. Miks nii nõrga immuunsüsteemiga lapsi üldse lasteaeda panna, on iseküsimus.
mm, sest muud ei jää üle? kõigil ei ole selliseid sugulasi, kes lapse enda hoida võtaks, kui endal on vaja tööl olla.
No ma räägingi, et see on surnud ring. Ma pidasin pigem seda silmas, miks panna laps lasteaeda ning hakata siis kõiki süüdistama, kui too sealt haiguse saab. Grupis levivadki ju haigused paremini ja sellega tuleb arvestada, meeldib see või mitte.
Meil on ammu reegel, et klapid. Mida enam inimesi majas, seda mõistlikum on nõuda klappe, et mitte ennast peale suruda.või teisi kannatlik olema.
Postita kommentaar