18 märts 2019

4 aastat Ernsti, 4 aastat mind

Kui ma vaatan täna 4-aastaseks saavat Ernsti, siis tegelikult mõtlen ma, kuidas need aastad mind puudutanud on. Mitte muutnud. Ma ei saa öelda, et lapsesaamine mind kardinaalselt muutnud oleks, sest ma ju ei tea, kuidas ma ilma lapseta selle 4 aasta jooksul muutunud oleksin. Ja pealegi olen ma enda arvates ikka samasugune kui enne, sest ikka olen ma töönarkomaan, teen väga musti ja kahemõttelisi nalju, vihkan idiootsust, kannan minikleite, joon õlut ning teen kõiki neid asju, mida kombekad daamid a) ei tee, b) ei ütle, et teevad.

Aga mul on tohutult hea meel, et just Ernst on mind neil neljal aastal saatnud.

Ma olen ikka mõelnud, kuidas mul vedanud on, et Ernsti nii ... ma tahtsin kirjutada, et kerge, aga nii ma valetaksin. Pigem sujuv. Jah, kuidas mul vedanud on, et teda nii sujuv kasvatada on olnud. Sünnist saati on ta korralikult maganud, kõik oskused on ta omandanud nii möödaminnes (just eile avastasin, et ta oli paberile "takso" kirjutanud - kes seda talle õpetas? Mina mitte), uute kohtade või inimestega harjumine pole talle kunagi probleemiks olnud ... Ja ma olen selle üle nii õnnelik, sest ma olen küll ja veel kuulnud õudukaid aastaid kestvatest magamata öödest, lastest, kes võõrastega jääda ei taha vms. Ilmselt mingi kõrgem jõud nägi, et selliseid piinu ma üle ei elaks, ning andis mulle Ernsti.

Mis ei tähenda, et ta oleks illikukununnupai latseke, kes kogu aeg sõna kuulab ning vabal ajal paberile lilli ja liblikaid joonistab. Ei. Tal on väga tugev iseloom ning arusaam sellest, kuidas asjad tegelikult käima peaksid. Vahel ajab see mind täiesti hulluks, aga teisalt jälle - tugev iseloom tuleb ainult kasuks. Ja ta mälu! Ma pole väga paljut suutnud Ernstile pärandada, aga õnneks on ta saanud mu kõige väärtuslikuma omaduse - ülihea mälu. See muudab ta elu tulevikus kindlasti palju lihtsamaks.

Ja ta on nii .... armas. Ma olen üritanud talle nt selgeks teha, et kui talle miski ei meeldi või kui on paha tuju, tuleb seda öelda, mitte jonnima hakata, sest muidu on raske probleemile lahendust leida. Ilmselt just sellepärast oli meil eile selline vestlus:

Ernst laulab, järsku peatub: "Mul on paha tuju."
Mina: "Miks?"
Ernst: "Mulle ei meeldi miski."
Mina: "Mis täpsemalt?"
Ernst: "Ma ei tea."



Palju õnne sünnipäevaks!

2 kommentaari:

kertu ütles ...

Nii armas ja südamlik suhtumine, lähenemine, seisukoht, vaatenurk. Postitus.
Õnne asjaosalistele!

Madli ütles ...

Täname!