30 aprill 2019

Paralleeltallinn

Kui ma olin täna taas pidanud seletama, kus ma täpsemalt elan, sain aru, et asi pole mitte selles, et teised rumalad oleksid, vaid hoopis selles, et ma elan klassikalises mittekohas. Mitte-Tallinnas. Õige Tallinn on ju Kadriorg, Kalamaja, Vanalinn, Telliskivi hipsterid, meri, Kopli, Lasnamäe. Mitte mingi ... 

"Kus sa täpsemalt elad?"

"Mardi tänaval."

"???"

"Keldrimäel"

"Ee, kus see on? Lasnamäel vä?"

"Kesklinnas."


Keldrimäe on hästi huvitav Kesklinna piirkond. Kinnisvarahinnad on meeletud, kõik Kesklinna hüved õllepudeliviske kaugusel, aga kui siin majade vahel liikuda, siis jääb vahel mulje, et oled sattunud paralleeluniversumi. Mitte mingit infrastruktuuri. Mitte mingit linnaplaneerimist. Oma maja hoovist näen ma korraga paneelelamuid ja Swisshotelli, kui hoovist välja lähen, siis eelmise sajandi alguses ehitatud puumaju, selle sajandi alguses ehitatud kolemaju ja  – loomulikult paneelelamuid. Nendest ei pääse. Siin elavad sõbralikult ja mitte nii sõbralikult koos eluheidikud, välismaalased, narkarid, umbkeelsed venelased ja mõned eksinud eestlased. Kui Tallinnast räägitakse, siis Keldrimäed ei mainita, sest see lihtsalt unustatakse ära – siin ju pole midagi. 

Aga mina olen siit leidnud oma kodu. Ma olen sadaviiskümmend korda vihastanud oma maja peale, et see nii vana ja hädine on, kuid samas sadaviiskümmend korda rõõmustanud, sest ... meie maja. Ma pole kusagil tundnud sellist ühtehoidmistunnet, kui meie majas. Meie mittekohas. Ei tea, kas just see poolhädine, kulunud, vajunud ja põlenud maja ongi põhjuseks, miks kõik majaelanikud nii ühte hoiavad? Ilmselt küll. Või on see vana maja aura lihtsalt. Mitte ühtegi õhtut ei möödu nii, et ei toimuks hoovis spontaanset majakogunemist. Kui ma avastan pühapäevahommikul, et keegi on öösel piima ära joonud (ja hommik ilma piimata on meie korteris hullem kui õudusunenägu), siis küsin ma lihtsalt meie majavestluses (jah, meil on messengeris oma vestlusgrupp kõikide majaelanikega), kes mind abist välja saab aidata ning kohe on piimakruus ukse taga. Mida iganes kellelgi vaja on – keegi ikka aitab, kellelgi ikka on. Ühised sünnipäevad, grilliõhtud, väljasõidud. Ühised mured ja rõõmud. Ühised õhtupoolikud, mis vahel poole ööni kestavad, sest katsu sa lapsi õigel ajal tuppa lüüa. Laste kasvatamiseks on meie maja ja eriti selle aed ideaalne koht, sest siin saavad nad vabalt möllata, mängida ja ennast maas veeretada nii, et küll.

Ma ei tea, kaua me siin veel elame, aga seda tean ma küll, et selle väikese üürikorteri ja väsinud maja näol saime me tõelise jackpot'i. Meie mittekoht. 


Illustratsiooniks üks pilt väga mullasest Ernstist, kes armastab meie mittekohta sama palju kui mina:


14 kommentaari:

notsu ütles ...

Sellest asumist on maru tore läbi jalutada, kui on vaja bussijaamast vanalinna poole tulla ja aega on jalutamiseks piisavalt. Päris sageli ei viitsi ma kuskil Viru väljakul olles hakata trammi peale ronima, vaid tulen sealtkaudu jala. Kenad agulitänavad. Olen fantaseerinud, kuidas oleks seal elada.

Madli ütles ...

Tule külla teinekord.

notsu ütles ...

ma tulen iseenesest laupäeval pärast oma sünnipäeva Tallinna tantsutundi tegema. A me tegime selleks puhuks vanemate ja Kaarliga plaani kuhugi sööma minna, tõenäoliselt ühte kurdi söögikohta, mida Kaarel teab. Tuled/tulete äkki ka?

Tõsi, eks sealt võib jälle sinu kanti flaneerida.

notsu ütles ...

(kurdi söögikoht pidi olema kuskil Gonsiori kandis, nii et pole väga kaugel ka.)

Madli ütles ...

Gonsiori on tõesti siinsamas. Põhimõtteliselt võiksite siis kõik külla tulla, kui sobib, mul on küll siin vähe ruumi, aga head inimesed mahuvad ikka ära. Ja laupäev on hea. Kus tantsutund on ja kas see on edasijõudnutele/algajatele?

notsu ütles ...

Tantsutund on Hopneri majas (sisse pääseb Vanaturu kaela poolt), avalik, mis tahes tasemele (iial ei tea, mis seltskond täpselt kokku tuleb, ka arv on tohutult kõikunud, tantsude taseme üritan kokkutulnud rahva näo järgi vaadata), pilet on 5 eurot (seda ei kogu mina, vaid maja).

Ma jobu ei tulnud selle peale, et sulle varem teada anda (see on sügisest saadik kord kuus käinud). Osalt ehk sellepärast,et mul on FB-võhikuna naiivne ettekujutus, et kõik, kes FB-s on, saavad kogu info kätte, mis neilt sealt huvitada võiks.

Seal on vanade tantsude klubi nimeline grupp, sealtkaudu panevad reklaami üles. Aga Hopneri maja paneb eraldi ka.

A ütles ...

Ei ole see mingi paralleeluniversum, mina Sibulakülast pärit lapsena tean väga hästi Mardi tänavat... sealt läks tee turule ja üldse väga lahe piirkond, nii erinevast ajastust hoonete kui reljeefi mõttes. Ainus viga on see, et valel pool Liivalaiat asub, Liivalaia on mu mittelemmiktänav nr 1 lapsest saati, sealt üle saamine on suht ebanormaalne. Ema rääkis, et kui Liivalaia tn planeeriti, siis taheti teha rohkelt maa-aluseid "ülekäike" aga õnneks neid ei tehtud, ma paneks pigem autod maa alla.

Kogutud eosed ütles ...

Kusturical on film "Maa alused".

Elan kohas, mille järgi saaks teha filmi "Pole olnud, pole olemas ja ei tule ka".

Minu kodutänav asub kesklinna lähedal, sai omale nime aastal 1930. Mingil põhjusel algavad meie tänava majanumbrid ühest otsast ja paralleeltänava omad teisest otsast. Selleks, et taksojuhtidel lõplikult juhtmed lühisesse lasta, on meie majanumbritel veel laiendid. Majad asuvad tänava ääres, kõigil numbrid peal.

Kui näiteks mõni kodumasin tellida või töömees või midagi-kedagi sarnast, siis võid mürgi rahus ära võtta: kõigepealt sõidetakse paralleeltänavat mööda teise otsa, nutikamad taipavad helistada ja uurida, et kas olen ikka kindel, kus elan. Järgmiseks saan telefonikõne, et siin on majad laiendiga A ja C, kus on B. Vaata netist tähestikku, eks. On juhtunud ka, et jääme töömeest või teenust oodates töölt koju ja tühja, sest meid ei leita üles.

Nõuka ajal, kui sai briketiga köetud, pandi kord meile mõeldud tonn briketti paar hoovi eemale maha. Käruga vedasime koju. Külapealt puude vedamistki tuli ette.

Taksot tellides on mõistlik varakult tänavale valmis minna. Suuremad taksofirmad jõuavad pooltel juhtudel vapralt kohale, kuid pole harvad juhud, kus tänavale minnes näed taksot mõne teise maja ees seismas või tasakesi kõrvaltänavasse keeramas, sest no maja pole ju.

Waze, GPS? Olemas, kuid?

Ahjaa, kool kus käisin, valmis 1975. Olen kohanud kahte inimest, kes sellest koolist on kuulnud. Sellest koolist on tulnud arvestatav osa Eesti bioloogidest. Selline vaikne eriala, mis välja ei paista.

Selline Tallinn, siis, mida pole olemas.

PS Mardi tänavat tean :)

Madli ütles ...

Oi, seda tänavat tahaks isegi näha :) Kusjuures, mul on igasuguste kulleritega sama häda, nad ei oska siia kohale tulla. Esiteks on autoga Mardi tänavale pääsemine suht keeruline ja teiseks ... oeh, ma ei teagi. GPS on ju olemas? Igatahes näen ma suht tihti aknast, kuidas minu tellitud Wolti kuller mu majast rahulikult mööda sõidab ja siis paanikas helistab: ma ei leidnud teie maja üles ja ma ei saa enam aru, kus ma olen! Mein Gott.

Kas ma eksin, kui pakun, et Su kool on Lilleküla Gümnaasium?

Tegelikult saaks Tallinna mittekohtadest väga huvitavaid lugusid.

notsu ütles ...

oo, sellest saaks lahedat maagilist realismi kedrata.

Kogutud eosed ütles ...

Lilleküla Gümnaasium jah, endine 3. keskkool :)

Koolidega on veel selline huvitav lugu, et Kristiines asuv endine 3. keskkool kannab Lilleküla gümnaasiumi nime ja vanemas Lillekülas asuv endine 4. keskkool kannab Kristiine gümnaasiumi nime :) Olen kuulnud, kuis inimesed on ka ses asjas segaduses.

notsu ütles ...

Meenutab seda, kuidas Tartus on Kroonuaia tänavas Kesklinna kool, aga Kroonuaia kool ise on hoopis Raadil.

notsu ütles ...

Vahepeal on veidi segaseks muutunud, kui pikalt ma jõuan pärast tantsutundi Tallinnas olla ja tähistada, aga tantsuüritus ise on see:

http://hopnerimaja.eu/Blog/319_Vanade_Tantsude_Klubi

Äkki Ernstil oleks tore?

Madli ütles ...

Ma arvan küll. Kui ta ei maga, siis äkki tulemegi.