28 mai 2019

Minu kallis Eesti

Ma ei ole mitte kunagi, ausalt, mitte kunagi mõelnud Eestist ära kolimise peale (kui need pubekaea üheminutilised hood välja arvata), sest ma armastan Eestit, eesti keelt, Eesti loodust, kultuuri, inimesi (neid vb vähem) ja kogu seda turvatunnet, mida mulle pakub kõige tuttava keskel elamine. Aga miks, oo miks tahab Eesti valitsus mulle mu armastuse nii raskeks muuta?

Eile tuli korraga kaks uudist, mis iseloomustavad ideaalselt praeguse Eesti prioriteete: teaduse rahastamist ei tõsteta ja alkoholiaktsiisi langetatakse. Ma ei taha siinkohal väita, et need omavahel korrelatsioonis on, aga see näitab nii selgelt, mis on oluline: joodikud, odav alkohol, Soome alkoturistid ja kõigi inimõigus saada oma väikese palga eest ennast täis juua. Mis ei ole oluline: teadus, haridus, õppimine, Eesti maine maailma teadusmaastikul. Ma hakkan aina enam ja enam mõtlema, et mu õde teeb ikka väga targasti, et just praegu Eestist ära kolib. Ma isegi ei taha elada riigis, kus alkasside õigused on teadlaste õigustest üle. Kus naistesse suhtutakse kui sünnirobotitesse, inimeste üle irvitatakse valimatult ja kus leidub kümneid ja sadu tuhandeid inimesi, kes seda kõike normaalseks peavad.

Kurb hakkab.


EDIT (ma ei tea, kas keegi satub seda lugema, aga siiski): ma tean, et paljusid teaduse rahastamine nii otseselt ei puuduta, sest kui paljud meist ikka mõnda teadlast teavad. Vot mina tean. Mu õde (mitte see, kes ära kolib (kuigi ei saa enam varsti ka teda välistada)) on doktorikraadiga teadlane Tartu ülikoolis. Eesti teaduses on praegu väga nukker seis, sest u 3 aastat tagasi kadusid ära väga suured rahastusvõimalused, nii et kogu Eesti teadlaskond lootis väga selle 1% peale. Isegi mitte, et vohh, sellega näidatakse, et teadusest hoolitakse, vaid seda raha oli konkreetselt ja hädasti vaja. Teadlaste elu pole selline, nagu tavapärase kontoritöötaja oma, et istud rahulikult oma tugitoolis ja kühveldad iga kuu alguses pappi kokku: esiteks on kogu töö väga ebakindel, sest sõltub suures osas projektirahastusest ja teiseks saab nt ühes teaduskonnas (kes mu õde teab, teab ka, millises) doktorikraadiga teadlane täiskohaga töötades kätte alla 900 euro kuus. Tallinlased nüüd minestavad seda summat kuuldes, aga jah, nii on. Õpid pool elu, saad doktorikraadi (kellel see on, teavad ka seda, et selle saamine pole niisama loenguruumis pastaka imemine) ja siis teenid vähem kui mõni põhikooliharidusega lihttööline. Aga nende viimaste peale mõeldakse, et nad ometi oma raske tööga teenitud raha kõrist alla saaksid kallata. Teadlaste peale mitte.

7 kommentaari:

Riin Drongo ütles ...

Amen!

Amaalie ütles ...

Lubage mitte nõustuda. Naasesin nädal tagasi lühikeselt reisilt ja silm lausa puhkas vaadates rongi aknast mööda libisevaid Eesti maastikke, üsna korras talukohti, põlde jmt. Küllap mitte just kergelt, aga inimesed on ikkagi üht-teist saavutanud. Alkomaksu ennaktõstmine enneolematusse kõrgusse - seda ei suuda miski propaganda mulle maha müüa hoolitsusena rahva tervise eest. Viimase puhul räägiksime ehk hoopis pikki aastaid kestvast täiesti kõlbmatust haigekassa ja tervishoiu süsteemist, mida keegi pole suutnud tööle panna ja mis on äärmiselt ebaefektiivne ja reaalselt tekitab inimestele kannatusi. Räägiksime ehk ka haiguspäevade hüvitise faktilisest kaotamisest. Räägiksime laste ja noorukite tasuta spordikoolide kaotamisest. jmt. Reform ja sotsid tulid välja skeemiga, mille selgelt välja loetav mõte oli "me kavaldame teid üle". Valitsus ei suuda iial kodanikke üle kavaldada. Kodanikud protestiks sellise suhtumise vastu võtsid vaevaks ja tõestasid. Kuidas poliitikute huvi eesti rahva vastu kahanes hoolimiseks vaid Lasnamäe valijatest, ma siia kirja panema ei hakka. Ja teadusest, ülikoolist rääkides - ega sealgi ei ole kõik päris lihtne (mul on piisav arv teaduspublikatsioone, et kvalifitseeruda teadlaseks). No kui pole seni olnud seda 1%, ja see homme ka veel ei tule, no püütagu siis kohaneda, ehk jagatagu organisatsiooni sees tasusid õiglasemalt ümber jmt. Käesoleva kommentaariga ma ei taha kedagi ärritada, tühja vaielda. Lihtsalt seisukohti ja mõtteid peaks ikka võimalik olema esitada, arutada.

notsu ütles ...

Sõitke natuke maailmas ringi, rääkige inimestega, ja te saate aru, et Eesti tervishoid on väga hea. St tal on kõik need hädad, millest Amaalie räägib, aga traagika on selles, et see tase ONGI hea, kui muu maailmaga võrrelda. Mul on nii palju tihti reisivaid (Euroopa piires!) tuttavaid, kes soovitavad vääägagi mitme riigi puhul, et kui haigeks jääd - oota, kuni Eestisse tagasi jõuad, sest koha peal ei soovita arstile minna, hoolimata rahvusvahelisest tervisekindlustusest.

Teadusrahastusega on nii, et mis siin väikestest tasudest rääkida - vahepeal tiksuvad teadlased üldse ilma tasuta, sest projektipõhises süsteemis saab raha ainult grandist. Kui grant vahepeal peatatakse (sest grandiomanik näiteks haigestub, läheb titepuhkusele või isegi sureb), siis on terve töögrupp ilma palgata. Ja euroraha eest saadud kallis aparatuur seisab jõude.

notsu ütles ...

Kui keegi pole veel lugenud, siis loetagu seda veebruarikuist alarahastuse artiklit.

notsu ütles ...

ja selle kohta, et "No kui pole seni olnud seda 1%, ja see homme ka veel ei tule, no püütagu siis kohaneda" - aga miks nad peaks? Ajudega inimesi tahetakse ka muusse sfääri või muudesse riikidesse tööle ja ühel hetkel saab missioonitunne, mille pärast ikka veel Eestis teadustööd tehakse, inimesel otsa.

Madli ütles ...

Minu jaoks lihtsalt pole alkoholiaktsiisi langetamine põletavaim probleem Eestis ning ma kahtlen ka sügavalt, et poliitikud seda rahva tervise/heaolu nimel teevad. Ma olen 100% seisukohal, et odav alkohol pole inimõigus. Kas aktsiisitõus viidi läbi rutakalt - võib vaielda. Aga see pole praegu teema.

Teadusest kirjutas notsu juba piisavalt ja ma nõustun.

Laura ütles ...

"Valitsus ei suuda iial kodanikke üle kavaldada. Kodanikud protestiks sellise suhtumise vastu võtsid vaevaks ja tõestasid."

Tõestasid mida? On täiesti hämmastav, kui paljud inimesed räägivad "rahva tahtest" vms - ma tuletaks meelde, et valimised võitis Reformierakond.