12 juuni 2019

Deutschland, Deutschland über allen

Ilmselt pole täna Eestimaa peal inimest, kes Eesti koondises pettunud ei oleks. Isegi Sten, kes jalgpallist üldse ei huvitu, leidis, et on veidi piinlik olla eestlane. Mina aga ... kuna ma olen suur Saksa koondise Neueri fänn ja üleüldse armastan väga Saksa jalgpalli, siis oli mul enne mängu kerge dilemma: patriotism või jalgpall? Kumb võidab? Kas toetada eestlasi või oma igavest armastust? Õnneks lahendasid sakslased mu dilemma ruttu, sest terve mängu jooksul ei tekkinud mul ühtegi hetke, mil ma oleksin tahtnud olla Eesti poolt. Nautisin parem sakslaste ilusaid väravaid ja muretsesin, ega Neuer külma saa. Polnud teisel ju midagi teha oma väravas. Eestis toimuva mängu ajaks võtku heaga pudel Jägermeistrit ja mõni huvitav raamat kaasa.

Mis aga ei takista mul vihane olla. Eesti koondis ja üleüldse kogu jalgpall on kogu aeg olnud tohutult kehv ja mõned õnnestumised, mis olnud on, on toimunud juhuse läbi või ekstreemsetes ilmastikutingimustes (kui meenutada Eesti-Uruguay mängu lumetormis). Millegipärast aga meenutatakse alati neid paari üksikut võitu. Aeg oleks jalad alla võtta, noored treenima panna ja midagi ette võtta, sest ilmselge on, et praegune süsteem ei toimi. Üldse. Eesti liiga mängudel käib umbes kaks pealtvaatajat, nii et pole ka noortel tegelikult erilist motti jalgpalliga tegelema hakata. Minu ettepanek (ja ma eeldan, et jalgpallibossid seda kuulavad ja loevad ja võtavad kuulda) on selline, et tuleks palgata välismaalt treenereid ja mitte vaid koondisele, vaid ka klubidele, noortele ja igale poole. Uut verd on vaja, uut mõtteviisi ja mis kõige tähtsam, rohkem distsipliini ja treeningut. Ma ei usu, et sakslased loomult paremad mängijad on, küll aga on seal süsteem sada korda parem. 

Teine variant oleks koondise laialisaatmine, sest praegust pole küll Eestile vaja.

11 kommentaari:

M. ütles ...

Haa, mul oli eile täpselt sama dilemma mängu vaadates! Nii kaua, kui end mäletan, olen alati Saksamaa poolt olnud, kui on EM või MM. Ja nii ma siis istusin teleka ees, ühest küljest nautisin sakslaste mängu, aga samas natuke lootes, et väga käest ära asi ei läheks. Sest no Eesti koondise vastu ju ka ei taha olla.
Neueril ilmselt külm ei olnud, sest kohalesõitnud eestlased kommenteerisid, et esimesel poolajal küsis ta mitu korda pallipoistelt palli ja kõksis oma värava all. Telekas seda muidugi ei näidatud :D
Üldiselt on aga nii, et ega ainuüksi välismaa treenerid ei tee siin midagi, töö on n.ö tellija materjalist ja Eestis lihtsalt ei ole piisavalt kandepinda jalkas. Samas väiksel väljakul (enne U14 vanust siis) on Eesti noortetiimid veel täiesti konkurentsivõimalised. Samas niipea, kui minnakse suurele väljakule, on eestlastega kõik. Meil ju ei ole mitte ühtki õiget noorteakadeemiatki Eestis, mis seal siis tahta..

filx ütles ...

Hmm, see ajaveeb on siin viimaste postitustega Jalgpalli pühamuks transformeerunud. Kuna internetis võis tasuta mõliseda ja kedagi nagunii ei huvita siis:
Islandi näide on IMHO parim kuidas jalgpalli usk lükati rahvasse. Ei hakka siin esseed kirjutama kui minu arust see kuidas nad üks hetk hakkasid panustama, ehitama staaadioneid jne tasus ennast ära. Laiemas pildis aitasid saavutused EM/MM kuhjaga turismile kaasa. So go figure.
Iseasi on küsimus kas Jalgpall peaks olema Eesti rahvussporida ala. Võib-olla (arvestades kuidas suuskamine läks nagu läks :D)

Madli ütles ...

Jah, mingit korralikku jalgpalli-/spordikooli oleks vaja. Praegu on treenimine ikkagi selline poolkõva, mitte profispordi vääriline. Kusjuures Saksas oli ka sajandi alguses jalgpallikriis, aga see lahendati üleriigiliste meetmetega, et kohe kui mõni noor talent kusagilt külakolkast avastati, suunati ta suure klubi juurde ja hakati treenima, et anne kaotsi ei läheks. Kui ma õigesti mäletan, siis Ballack ja Klose leiti just nii.

Ma imestasin eile, et Neuer üldse platsile saadeti, sest vabalt oleks võinud seal mõni algajam olla. Ilmselt Eestisse teda enam ei toodagi, millest on mul muidugi eriti kahju.

Madli ütles ...

Viljar, ma ise mõtlesin ka, et praegu võiks jalgpalliliidul olla mõttekoht, kas ja kuidas jalgpalliga jätkata. Nagu mainisin, siis klubijalgpall on poolsurnud, noortel motti treenida pole, treenereid pole, raha pole, staadioneid pole jne jne. Kui ma praegu mõtlen, kas panna oma laps jalkat mängima, siis ma mõtlen ka kohe: miks ma peaks, erilist võimalust teda profiks treenida nkn ei oleks. Kurb, aga nii on.

M ütles ...

Laps pane ikka jalkasse, vali normaalne klubi ja treener, ja siis hiljem juba läheb välismaa akadeemiasse :)
Aga jah, Eestis võib ka ühe klubi siseselt olla ülisuur vahe gruppidel - sõltub sellest, kes treeneriks juhtub. Minu poisil on selles osas vägagi vedanud, aga samas kõrval on grupp, kus asjad väga käest ära.

Anonüümne ütles ...

Vaatasin kuni viienda väravani, ahastasin, kirusin, olin natuke õnnelik Saksamaa üle (ma ka nende suur toetaja), ja siis panin kinni ja mõtlesin, et loen pärast, nii kui nii sealt enam head nahka ei tule...

Olles samas jalgpallist väga kauge inimene, mäletan, et Pohlak mainis kunagi, et jalgpallis toimivad mitmed asjad nö läbi tutvuste ja meil Eestis lihtsalt ei ole selliseid tutvuseid, mille kaudu oma noored välismaale treenima saata. Midagi vist Poom jt, kes välismaal on töötanud, vist aitavad korraldada, aga see üks-kaks noort välismaal ei muuda üldpilti kui kohapeal tuge ei ole. Ja meil, nagu ka muu spordiga tegelikult ju, on rahadega nii kitsas käes, et...

Mulle tundub, et me ei taha nagu väga mujalt õppida, st vaadata eemale, õppida kuidas teised riigid on oma kitsaskohad lahendanud, ja siis nende lahendused omale mugandada. A'la Island - meist veelgi väiksem riik, aga sportima nad oma noored on saanud ja oma riigi jalgpalli nad turniirile ka viisid. Ja erinevalt suusatamisest, kus sul on vaja lund, mägesid, ja külma ilma, saab jalgpalli mängida... suht kõikjal Eestis, iga ilmaga. Aga ma olen jalgpallist kauge inimene, kes tunneb väheke piinlikkust, et meie oma tiim ikka nii kehvake on...

Madli ütles ...

See ongi häda, et Eesti jalgpall vajab suuri reforme, aga neid ei taheta läbi viia, vaid proovitakse kuidagi nibin-nabin omade jõududega hakkama saada. No ei saa ju. Tutvusi võiks ju tekitada, saata agendid välismaale, osta treenereid üle, meelitada suursponsoreid, et oleks raha ja saaks panustada järelkasvu – aga seda ei tehta. Nii pole Eesti koondist üldse mõtet hoida. Pm kõikidel tugevatel jalgpalliriikidel on väga tugev seljatagune ja järelkasv, Eestil ... no kui meie parim mängija on 34-aastane, siis siin polegi enam mitte midagi öelda.

filx ütles ...

Madli, jalgpall jalgpalliks. Vahet pole kas see on popp või mitte last ei tohiks panna tegema puhtalt ajendi pealt mis sulle meeldib vaid pigem anda valida. Kui talle tõesti jalka meeldib siis poogen see olematu eesti jallgpalli kultuur. Meil on nii mõnigi tubli kaasmaalane ju jõunud EU kõrg liigadesse ;)

Madli ütles ...

Ma arvan, et viimane asi, milles mind siin ilmas süüdistada saab, on lapsele oma tahte peale surumine :) Õnneks tal pole jalka vastu väga sügavaid tundeid, aga kui ta tahaks, siis palun väga! Tegelegu, millega tahab, kasvõi balletiga.

notsu ütles ...

Ma arvan, et Saksamaaga pole meid mõtet võrrelda puhtalt populatsiooni pärast - neil on nii palju suurem baas, mille hulgast mängijaid valida. Või siis poleks võrdlus vähemalt õiglane. Küll aga Islandiga.

Madli ütles ...

Saksamaaga kindlasti mitte, aga eeskujuks võiks küll võtta.