10 juuni 2019

Kuumalaine...

... teadagi, kus. Minu jaoks muutuvad need laulusõnad kohe eriti aktuaalseks, sest just Stroomi randa ma varsti kolingi. Kusjuures naljakas, tavapärane reaktsioon, kui ma seda ütlen, on: "Aga seal on ju niipalju venelasi ehk ja narkomaane!" Ja ma kirjeldan selle peale kõike, mida ma oma praeguse maja ümber luksuslikus Kesklinnas näinud olen: rotte, hiiri, lasteaeda sisse tungivaid narkareid, armastuse kõrgemate vormidega tegelevaid eluheidikuid jne jne. Ma kahtlen, et mu tulevases elukohas nii seikluslik atmosfäär on. Küll aga väga mõnus, sest minu maja ja mere vahele jääb vaid paar puud ja ma saan hakata bikiinides otse oma kodust merre jooksma. Kui see pole õnn ja rõõm, siis mis on?

Loomulikult on kahju ära kolida. Sellist ühtehoidvat majarahvast ei leia ma ilmselt mitte kusagilt, aga elu läheb ainult edasi ja paigalseis pole mõeldav. Ma muidugi tahaksin loota, et ma nüüd lähima paari aasta jooksul ei koli, aga teades oma eelnevat kolimisstatistikat, siis ... jah, ma veksleid välja anda ei julge. 

Kuna möödunud nädalavahetust kattis kuumalaine (nagu mainit), siis veetsin ma selle taas mööda Tallinnat ringi kolades. Seekord viis mu tee mind – üllatus, üllatus – Lilleküla staadionile. Eesti mängis ju Põhja-Iirimaaga ja kuigi ma pole just Eesti koondise esifänn, siis kaasa elama oli vaja ikka minna. Staadionil on ju õhkkond hoopis teine, emotsioonid mitu korda tugevamad ja jalgpall sada korda huvitavam. Sten kurtis, et talle ei meeldi statal käia, sest keegi ei kommenteeri, mis platsil toimub, aga mulle just meeldib, et saan rahus (või siis mitte nii rahus) ise süveneda ja vaadata. Teise poolaja veetsin ma küll lehviku taha peitudes, sest ma üldse ei tahtnud näha, kuidas Põhja-Iirimaa meid põrmustab ... noh, me kõik teame, kuidas mäng lõppes. Mitte, et see kellelegi šokina oleks tulnud. Ma ei taha teada, millise skooriga lõppeb homne mäng Saksamaaga, aga eks tuleb ka see kuidagi üle elada. 

Ühesõnaga, oli väga emotsionaalne nädalavahetus. Lõppu pilt ka minust, kes ma oma vennalt särgi laenasin ja seetõttu välja nägin, justkui oleksin püksata mängule läinud. Miks mitte.




8 kommentaari:

notsu ütles ...

Kas see korter, kuhu te kolite, on see, mis ma arvan (eeldan jah sult mõtetelugemist) ja kui jah, siis kas see teile väikeseks ei jää?

Madli ütles ...

Jah. Ja ei jää, ma olen juba kogu planeeringu läbi mõelnud. Sellega seoses, ma ei tea,kas korteri praegune omanik on juba rääkinud, aga ta kolib nädala pärast Tšiili. Sellepärast kolimegi.

Agnes ütles ...

Madli, kas sa kolid minu lähedale? See on nii tore, sest mulle alati meeldib, kui läheduses elavad toredad inimesed. Stalker alert obviously! :D

Minu ja Stroomi ranna vahel on 2 maja. Narkomaane olen ma 6 või 7 (ausalt sassis on lugemine) jooksul näinud ühte. Sellest et ta on narkomaan, sain aru, sest ta tantsis ja tuikus ja vestles omaette hoogsalt, vägvaldne ei olnud. Ühte süstalt olen näinud - ei tea kust see sinna küll eksis. Kodutuid võib bussipeatustes kohata, aga selles pole mitte midagi erilist, olen neid ka Vabaduse väljaku bussipeatuses kohanud. Ühte rotti olen ka näinud, aga see oli hoopis Pelgulinna Selveri juures. Suvisel ajal on roppu moodi inimesi ja bussid on silmini täis, aga ilus ja mõnus ja vaikne on ikka. Nõmme järel on Põhja-Tallinn mu teine lemmik Tallinnas. Seal kus sa praegu elad...seal on mu arust hirmus.

Madli ütles ...

Keldrimäel on hirmus. Nädalavahetusel nägin maja taga u 3-4 parmu magamas, naabrimees rääkis, et poodi minnes nägi, kuidas mingi joodik u 12-aastasele tüdrukule külge lüüa üritas. Ma arvan, et mul on lihtsalt vedanud, et siiani elus ja terve olen.

Ma olen Stromkal ka üle 10 aasta jõlkunud, sest mu õde elab seal ning minu meelest pole seal ka midagi hullu. Jah, venelasi on väga palju, aga minu arvates pole see miinus. Iga rahvuse hulgas on igasuguseid inimesi ja mul on rohkem negatiivseid kogemusi nt hoopis eestlastega. Mulle on Põhja-Tallinn alati jubedalt meeldinud, olen siin ka vahel elanud (küll Pelgulinnas) ja alati tagasi tahtnud. Kui keegi pakuks mulle praegu maja nt Tiskres või Laagris ja tahaks vastu mu Stromka korterit, siis ma ei nõustuks.

Ma usun küll, et lähedale, kui sa nt Maxima lähedal elad :) Maxima asub suht mu maja taga, ainult lasteaed ja veel üks maja on vahel.

Agnes ütles ...

Jajaa. Ma elan sealt pisut Kalmistupargi poole. Ehk siis nö üle tänava ja üks maja edasi.

notsu ütles ...

Selle Stromka maja kohta räägiti siis, kui tädi I. veel elus oli, sellist juttu, et kohalikud mafossid on sinna oma vanaemad ja emad elama pannud, mistõttu on see kõige turvalisem koht kogu Tallinnas. A noh, see oli üheksakümnendatel, siis käis elu väheke teise loogikaga kui täänpä.

notsu ütles ...

("kohalikud" ses mõttes, et Tallinna, umbes nagu Linnuvabriku grupeering jne.)

Madli ütles ...

Oh, ma loodan, et see on siiani nii, nii lahe oleks! Kuigi praegu olen ma seal pigem noori näinud ...