13 august 2019

2013

Olen siin ametis memuaaride kirjutamisega ning uuringute käigus leidsin Facebooki chat'ist sellise toreda vestluse: 

K: Mis sa arvad, kunas sa lõpetad täna oma armuasjad?
M: Ma ei tea, kunas ma lõpetan, aga ma tahaks pärast jalkat vaadata.
K: Pool kümme? Ungariga on täna w?
M: Arva, kas mul on tahtmine kohting tühistada?
K: Ma tean jaa, aga arvestades tema eelnevaid ülereageerimisi, siis ta ilmselt hullult vihastaks.
M: Ma mõtlesin sama. Ma loodan, et ta ei tule.

Nagu näha, olin ma uutele tutvustele ÄÄRMISELT avatud. Kusjuures too kohting, mille ma suures jalkavaimustuses ja jumalteabmillesveel tühistada tahtsin, oli hästi tore. Ilmselt sellepärast oligi, et mu ootused olid suht nullilähedased (ilmselgelt, kui ma ootasin, et ta ei tuleks). See oli ka mu elu teine ja (siiani) viimane poolpimekohting.

Olid alles ajad.


Kommentaare ei ole: