04 oktoober 2019

Ikeaõhtu

Ma ei saa aru inimestest, kes ostavad või vahetavad kogu aeg mööblit, sest mu meelest pole jubedamat tegevust kui mööbli kokkupanemine. 


Alguses tundub kõik paljutõotav ja lootustandev: jee, ma saan hakkama, olen tõeline meisrimees, tugev, tark ja osav!

Seejärel: oot, see tükk ei taha siia mahtuda, miks see kruvi nii kõvasti käib? Äkki keeran kõvemini .... oi raisk, liiga kõvasti.

Siis: kus see õige tükk nüüd on? Oi pagan, ma olen selle valetpidi sisse kruvinud. Ei muud, kui tehtud töö lahti võtta ja uuesti kokku panna.


Lõpuks: huh, tehtud sai! A mis jupid need siin on ja miks nad üle on?


Ühesõnaga, ma panin eile Ernsti uut kirjutuslauda kokku. Laud ise sai, muide, ostetud uuest Ikeast, kuigi ma suhtun teatava distantsiga Ikeasse või üldse kõigesse, mida nii paaniliselt ülistatakse. Lisaks pole sealne mööbel minu maitsele, aga kuna mujalt ma sobivalt väikest kirjutuslauda ei leidnud, siis pidin järele andma. Aga – mööbel mööbliks, mind huvitaks hoopis, kas teised pole märganud, kui kohutavad tõlked on nii Ikea pärispoes kui ka kodulehel? Midagi pole justkui valesti, aga no nii halb on lugeda. Arvasin, et asi on minu kretinismis, aga mu testisik, kellel samuti Ikea kodulehte lugeda käskisin, ütles, et ka temal on raske lugeda. Hästi halvad ja kohmakad lausekonstrukstioonid, tekst ei voola ja mõte ei jõua kohale. Mulle õpetati tõlketeooria tunnis, et hea tõlke puhul ei tohi olla aru saada, et see on tõlge – noh, Ikea tekstide puhul on kohe aru saada, et need on kiirustades eesti keelde pandud. Halb. Ma ei tea, kuidas teistega, aga mind ajab see küll poest eemale.


8 kommentaari:

Ebapärlikarp ütles ...

Me oleme lapsega šitta kanti neid IKEA asju kokku pannud, paneme nagu legosid :D Jumala profid, mitte et see mulle meeldiks :D

Madli ütles ...

Ma peaks ka vist rohkem harjutama, eile oli esimene katse :) Ma proovisin lapsega ka mingit asja kokku panna (mitte Ikea mööblit), aga see tipnes sellega, et ta tassis pooled jupid kuhugi ära, kui ma ei märganud.

kristallkuul ütles ...

Kohutavalt halba tõlget on väga palju, mitte ainult Ikea veebis, vaid üldse kõikjal. Kuna ma ise pean aeg-ajalt tõlkijate tekste toimetama, siis... :))))

Võtabki väga kaua aega, et üks tõlge üldse heaks saada. Kusjuures sageli algab probleem algtekstist. Kui see inglise keeles juba kohutavalt halb on, miks see siis eesti keeleski parem peaks saama...Noh võiks, aga ei pea ju. Sest tõlkijatel on väga suur soov tõlkida ära absoluutselt kõik sõnad, mis selles lauses on. Isegi kui need üleliigsed sõnad teevad lause kohutavalt kohmakaks ja halvaks. Aga nad ei julge midagi välja praakida, sest äkki siis keegi arvab, et nad ei teadnud selle sõna tähendust ja jätsid sellepärast välja. Vähemalt nii mulle tundub.

Ikea lehte ma ei olnud varem süvenenud. Aga lihtne näide:

Sellest pole midagi, kui muudad enda meelt!

Mu meelest kõlab see väga kohmakalt. Palju normaalsem oleks:

Muutsid meelt? Pole probleemi!

Võta siis kinni, kas tõlkija ei oska ise sujuvat teksti luua või ta lihtsalt ei julge algteksti üldse puutudagi. Ilmselt on see segu mõlemast. Mida odavamat tõlkeagentuuri kasutada, seda hullem lõpptulemus...

Madli ütles ...

Ilmselt on põhjuseks kiirustamine + mitte kõige professionaalsemate tõlkijate kasutamine. Tõlkimine on tegelikult väga pikaajaline protsess (või vähemalt võiks olla). Kui mina veel tõlkijana töötasin, nägi mu töötamine välja selline: toortõlge tekstist, seejärel ülelugemine, puhastamine, lausestuse muutmine emakeelele sobivamaks, uuesti ülelugemine, viimane lihv.

See on igivana dilemma, kas tõlkida sõnu või mõtet, aga ma ise olen selle poolt, et kui ei tõlgita just kasutusjuhendeid, seadusi või meditsiinialast teksti (ja siis need kõik muud tekstid, kus iga sõna on oluline), võiks pühendada rohkem aega mõtte edasiandmisele ja vähem iga sõna tõlkimisele. Teine probleem, mida olen juba ammu märganud ja seda kahjuks ka uuemate raamatutõlgete lugemisel: tõlkijad võivad küll osata väga hästi aluskeelt, aga see eest mitte väga hästi eesti keelt. Ei osata tõlkida väljendeid ega teata midagi eesti keele lausestruktuurist.

A ütles ...

Probleem ei ole just kõikse eestim sõna, samas on algversioon tõesti ilge.

notsu ütles ...

"Kui muudad meelt, pole hullu!" v "Kui mõtled ümber, pole hullu!"

Kiirustamine ja/või ebaprofessionaalsed tõlkijad tulevad aga siis, kui firma ei raatsi maksta. Kui ta maksab ütleme 4 tunni töö eest nii, nagu oleks normaalne saada 2 tunni eest, siis tõenäoliselt saab ta selle töö peale inimesed, kes teevad nelja tunni töö kahega ära ja loomulikult ka vastavalt kehval tasemel.

(Vaatan, et ma olengi tasapisi jõudnud selle keskmise töökoormuse peale, mis ma kunagi ammu ka hankepakkumusse sisse kirjutasin - tookord arvasin, et jätan endale vaba aja varu ja võimaluse kõrvalt muid töid võtta, kirjutan õige sellise rahuliku koormuse. Nüüd vaatan, et nii ongi normaalne töötada. Ehk siis keskmise tempoga 3 lk päevas (kus lehekülg = 1500 täheruumi lähtetekstis.)

notsu ütles ...

(mul oleks kiusatus muidugi kirjutada "Kas mõtlesid ümber? Mole pidagi, see ei pleka jätte!")

Madli ütles ...

Või siis ei palgata üldse tõlkijaid, sest "ah mul üks tuttav oskab ka keelt, tõlgib ära". Ma muidugi eeldan, et Ikeas nii et tehtud, vaid rakendati "kiiresti, vahet pole, kas ka õigesti, inimestel on nkn suva" tehnikat.