07 jaanuar 2020

Kümme aastat

Täna on esimene jaanuar. 2010.
Eks nüüd nõuab jälle harjumist aasta kirjutamine igasugustele dokumentidele, töödele. Märtsiks harjun ära. Loodetavasti.
Igatahes. Ilm on imeline, võin jäädagi aknast välja vaatama. Peaksin tegelikult koju minema ja olema kasulik, aga ikka ei viitsi. Vb pärast vaatan koolitööd, aga kes seda teab. Praegu aga olen ainuke, kes üleval on, vähemalt siin korteris. Ülejäänud seltskond saabus kell 12 lauldes, ajas mu üles ja vajus siis ruttu ära. Und mul enam ei tule.
Eile oli tore, sest sain veeta aega oma toredate sõpradega. Mulle jumala meeldib see, et paar päeva enne saame tehtud ideaalsed plaanid, samal päeval kukuvad need kokku ja ikkagi tuleme me olukorrast võidukalt välja. Ja nii pea iga peo puhul. Väikese ehmatusega see õhtu möödus, aga kokkuvõttes läks kõik hästi. Nagu meil ikka, sai nalja nabani. Aastavahetus aastavahetuseks, see on suht tarbetu ja korduv üritus, aga mis oli oluline eilse õhtu puhul, on see, et see oli Hannese ärasaatmispidu. See vaene mees läheb 4. jaanuaril sõjaväkke ja on ise sellega nii rahul. Eks me jää teda siia igatsema, aga lõpuks saab ta teha seda, mida ta ammu teha tahtnud on.
Uusaastalubaduste aeg on käes. Ka sel aastal ei luba ma midagi, vb ainult väga vaikselt endale. No eks ma tee selliseid lubadusi kogu aeg, pea iga päev, aga kuidagi ei suuda neid täita. Uusaastalubadusena, et olla popp ja noortepärane, luban ma, et sel aastal kolin ma jälle. See on viimase paari aasta traditsioon. Midagi terendamas on, aga vara rääkida. Veel.

Kümme aastat hiljem: ka seekord mödus aastavahetus toredate sõpradega ja väikese ehmatusega, sest olime kogemata oma saunaga tööle pannud kogu maja tuletõrjealarmi. Ega me seda enne teadnud, kui ühel hetkel püssidega turvad uksel seisid ja aru pärisid. Kõik lõppes aga kenasti. Mis oli teisiti võrreldes 10-aasta taguse ajaga: seekord veetsin aastavahetuse lisaks sõpradele veel Ernstiga, kes vapralt südaööl Vabakale kaasa tuli ja seal korda üritas luua, sest kuidas saab, et pudelid vedelevad maas ja inimesed kõnnivad autoteel? 

Eelmine kümnend on olnud igas mõttes üsna vaheldusrikas. Nagu ma 10 aastat tagasi ennustasin, sai kolimine mu pea iga-aastaseks traditsiooniks ja ausalt öeldes ei julge ma kokku lugedagi, mitu korda ma siis kolisin. Kohe 2010 alguses kolisin Tartust Tallinnasse ning siis mööda Tallinnat siia-sinna. Naersin just sel suvel, et kui ma peaksin oma 50. sünnipäeval külalistele bussireisi mööda endale tähtsaid kohti tegema (käisin kunagi ühel sünnal, kus selline tuur tehti), siis kuluks ainuüksi mu elukohtade peale terve päev. Igaühel oma hobid, eksole. Seevastu töökohti on mul olnud neli (kaks neist samal ajal), lisatööotsi ma ei arvesta, sest neid kõiki ma ei mäleta. Abielusid üks, kooselusid kaks, lapsi üks ja raamatuid üle tuhande. Need ongi vast tähtsaimad arvud, mis meelde jäävad. Kurbnaljakas mõelda, et mu tutvus Bellaga, mis oli kindlasti üks märgilise tähendusega sündmusi, jääb ka täpselt eelmise kümnendi sisse. Nagu ka mitmeid muidu tutvusi, mis mul paraku meeles ei ole.

Ja elagu uus kümnend! Ma ei oska ettegi kujutada, milline see olema hakkab. Ilmselt huvitav ja kolimisterohke. See on mul juba nagu mingi haigus. 


3 kommentaari:

soodoma ja gomorra ütles ...

Ma olen ikka mõelnud, et tahaks korraldada sünna, kuhu kutsun kokku kõik need inimesed läbi elu, kes mind kuidagi mõjutanud on. Kohe ei pruugi sellest tihtipeale arugi saada, sageli ajalise nihkega mõistad, et selle koha peal käis klõks, millega kaasnes miski kindel teadmine (arusaamine/mõistmine/kohalejõudmine).

Ilusat ja õnnelikku uut aasta sulle!

Madli ütles ...

Aitäh ja sulle samuti kaunist uut aastat!

Selline sünnipäevaplaan oleks hästi hea ja huvitav idee. Mul endal oleks see veidi keeruline, sest mõned mind kõige rohkem mõjutanud inimesed on olnud täiesti suvalised võõrad, kes on lihtsalt juhtunud olema mingil kindlal ajahetkel õiges kohas. Vähemalt kaks sellist inimest tuleb mulle kohe meelde, aga kindlasti on neid rohkem. Paraku aga ei mäleta ma nende nimesidki, rääkimata siis täpsematest kontaktidest.

soodoma ja gomorra ütles ...

Ja, mul on ka mõned sellised kontvõõrad, ühe lause või hõhtu tundmatud. aga selle koha võtad siis enda peale.
Võiks kohe pidada sellise sünnipäevakõne, kus kõik need "arusaamised" inimese kaupa väla tood.