21 veebruar 2020

Küsin raamatusoovitusi

Mul on alati nii huvitav vaadata oma kunagiste pooltuttavate piffide, kes vähemalt toona olid suht ebameeldiva iseloomuga (kergelt öeldes), moondumist elujaatavateks, positiivseteks ja armastavateks inimesteks. Või no vähemalt sotsiaalmeedia põhjal, päriselt ma nendega ofc ei suhtle. Aga ikkagi on veidi kummastav ja ka tsipake väheusutav lugeda, kuidas nad "on kogu aeg hinnanud armastust ja hoolivust jne jne". Hmm. Igatahes mitte siis, kui mina nendega lävisin. See on ka ilmselt põhjus, miks ma suhtun sellistesse verbaalse suhkruvatiga kaetud sõnavõttudesse ja eriti veel sellistesse, kus rõhutatakse oma siirust ja ausust, teatava distantsiga. Oleme õdedega ikka arutanud, et kui inimesed peavad ikka endale ka teistele kogu aeg midagi kinnitama, olgu selleks siis õnn, tarkus, siirus või ideaalne suhe, siis lihtsalt peab midagi mäda olema. Iseenesestmõistetavaid asju ju ei pasundata kogu aeg, need ei tule meeldegi. 

Samas kui keegi ütleb, et ta on aus ja otsekohene, siis mul tekib samasugune tõrge samal eelpoolmainit põhjusel. Miks seda kuulutada? Ma tean ausaid ja otsekoheseid inimesi, päris mitmeid kohe, aga nad ei pea vajalikuks seda iga paari lause tagant rõhutada. Või on nende rõhutajate jaoks "ausus ja otsekohesus" lihtsalt eufemismid ebaviisakusele? Mine võta kinni.

Tegelikult tahtsin ma hoopis oma lugemispõuda kurta ja alandikult lugemissoovitusi küsida. Mul on tõeline häda käes, sest kuigi praegu on mul Hašeki "Huumori kool" pooleli, siis pärast seda on tükk tühja maad ja ma lihtsalt ei suuda välja mõelda, mida lugeda. Soovitatavalt võiks olla mõni eriti õõvastav krimka, veel eriti soovitatavalt Rootsi või Islandi oma. Või siis mõni ülihea kirjandusklassika. Täna just tööl kurtsin ka, et teistele jagan kogu aeg lugemissoovitusi (ja ausalt, neid küsitakse), aga mulle ei soovita keegi.

Ok, tuleb ikka samasuguste hullude käest küsida: mu õde soovitas just mitut krimkat, mida ma imekombel polegi lugenud. Kohe laenutasin. Aga siiski, hiljemalt nädala pärast on mul need läbi. Esimese maailma probleemid, ma tean, aga mul on kohe füüsiline rahutus sees, kui mul midagi lugeda pole. Halb hakkab kohe, ma muutun vihaseks, tujukaks ja kukun inimesi sõimama. Üldise heaolu huvides on niisiis mu raamatusoovituste nõutamine.

Ahjaa, üks mure on mul veel: miks enamik uuematest raamatutest nii kehva tõlkega on? Eriti need, mis inglise keelest on tõlgitud. Lugesin paar nädalat tagasi Elton Johni eluloo läbi ja kuigi üldiselt see raamat mulle väga meeldis, siis mõne koha peal tagusin ma pead vastu lauda ja nõudsin padruneid, sest no kuidas saab keegi mingeid kindlaid väljendeid nii halvasti tõlkida? See on muidugi pidev probleem, mitte ainult kirjanduses, vaid ka ajakirjanduses, et tehakse roppu toortõlget ja arvatakse, et see sobib, aga mina olen taas see, kes kannatab. Jube. 

10 kommentaari:

ep ütles ...

Leonardo Padura "Laitmatu minevik", mis on Kuuba krimi. Päris Skandinaavia süngust pole, aga sarja peadegelaseks on depressiivne (ja kirjandushuviline) politseinik.

soodoma ja gomorra ütles ...

Soovita sina palun paar head krimkat, aga mulle ei meeldi ulme sugemetega. Paluks puhastverd krimkat.

Liis ütles ...

Liitu FBs "Lugemise väljakutse" grupiga... ja sul on lugemisootel raamatute nimekirjas pidevalt 400+ teost.

Madli ütles ...

Hea mõte!

Madli ütles ...

Näiteks kõik Yrsa Sigurðardóttiri krimkad on väga head, küll üsna julmad, aga ka kerge huumoriga. Mulle endale ei meeldi ka ulmekrimkad - kui on krimka, siis krimka, kui ulme, siis ulme.

Madli ütles ...

Võtsin laenutusest, kirjeldus on kutsuv.

notsu ütles ...

Igaks juhuks võid proovida ka itaalia melanhoolseid krimkasid või neid, mis on Itaalia olustikus vähemalt, sest Montalbano lugusid on paraku vähe tõlgitud. Donna Leoni (olustik) see-eest palju.

Mu enda kõva lemmik on Fred Vargas (prantsuse krimkad), kui see just sinu jaoks liiga pehmo ei ole. Intelligentsed raamatud ja hästi tõlgitud.

Muidu - Tokarczuk. Lindepuu tõlgib kvaliteetselt. Tokarczuki novelle võrdleks ma ehk Celatiga (mingi fiilingu poolest), kuigi ta on... orgaanilisem, kehalisem. Pikemat proosat ehk Grassiga? Üle tüki aja selline nobelist, kelle peale ma hüüdsin "jess!"

Madli ütles ...

Väga hea! Ma panen kohe kõik endale nimekirja. Itaaliat ma pole jah veel eriti lugeda jõudnud.

Liis ütles ...

Mul on hetkel käsil Rachel Caine "Stillhouse Lake" sari, see on ilmselt krimisugemetega põnevik - naine saab teada, et ta abikaasa on sarimõrvar, aga kogu maailm peab teda kaasosaliseks, kuigi kohtus süüd ei leita. No ja siis see mees natukene jälitab teda ja pärast hakkab naine ise aitama inimesi, kes sarnases olukorras. See oli nüüd lühidalt. Eesti keelde on vist üks osa tõlgitud, ma loen .epube inglise keeles. Jube põnev on kogu aeg.
Nele Neuhausi Bodenstein & Kirchhoff seeria on ka hea. Pean nüüd bussile jooksma, pärast võin veel sirvida, mis viimasel ajal head on ette tulnud.
Ah ja - kui tahad, võid minu käest kärgperenduse kohta ka küsida. Meil lapsed viimased viis aastat nädal/nädal.

Madli ütles ...

Neuhausi raamatuid olen lugenud, aga neid teisi mitte, panen ka kohe nimekirja. Väga hea - ma saan siit kohe nii palju lugemisvara :)