11 veebruar 2020

Tuba

Ma kunagi vist mainisin ka, et kolisin ja tegelesin seetõttu ohtralt igasuguste ebameeldivate asjadega, nagu sisekujundamine ja mööbli kokkupanemine. No pole mul seda pesapunumissoont. Kui üldiselt oli see korter, kuhu kolisin, valmis ja nõudis ainult nipet-näpet muutmist ja asjade ühest kohast teise lükkamist, siis Ernsti tulevane tuba oli tühi karp, mille pidin otsast lõpuni ise sisustama. Aga kuidas? Vaatame siis tulemust:



Voodi valisin ma tegelikult selle järgi, et oleks piisavalt äge, et Ernst seal magada tahaks. Pärast avastasin, et väga hea valik – põrandal on kohe mängimisruumi juures. Riiuliga see küll eriti kokku ei sobi, aga kuna riiul oli siin korteris enne olemas, on täispuidust ja igati kvaliteetne, siis ei pööra ma sellele mittesobimisele suuremat tähelepanu. Õiged sisustusgurud värviksid küll riiuli kindlasti valgeks, aga mu käsi ei tõuse korralikku puitu rikkuma. Laua ja tooli tellisin Ikeast. Ma küll tahtsin mujalt tellida, sest mul on teatav tõrge Ikea vastu – ma ei suuda osta poest, mis kasutab nii kohutavat eesti keelt – aga mujal lihtsalt ei olnud sobivalt väikest lauda. Pidin oma uhkuse alla neelama ja siiski Ikeasse vantsima. Vaiba puhul kuulasin Ernsti, kes tahtis endale autovaipa. Need kõige levinumad autovaibad, mis minu lapsepõlves igas endast lugupidavas lastetoas olid, on mu meelest koledad, nii et ma otsisin ja otsisin, kuni leidsin selle õige omaenda töö veebipoest. Ernst on rahul, mina aga mõtlen, et huvitav, kaua ta mul selline valge püsib. Juba on seal mõned kohviplekid, aga strateegiliselt olen need liumäe alla lükanud.

Mänguasjade hulka olen püüdnud kontrolli all hoida, aga see tundub küll vahel võimatu missioonina. Voodialune on tõeliseks autolinnaks muudetud. Ma vahele mainin, et pilt on tehtud umbes minut pärast koristamist, sest tavaliselt on tuba ikka oluliselt rohkem segamini. Pimedas vaikselt ukseni saamiseks, nii et jala alla ühtegi mänguasja ei jääks, peab ninja olema. Tegelikult on toas veel ruumi, aga see jääb pildistaja ehk minu selja taha.

Ernst on oma toaga rahul, mina vaatan vahel neid lagedaid seinu ja mõtlen, kas äkki neid ka kuidagi täita. Aga millega? Postrid mulle ei meeldi, nii et need jäävad välja. Mõtlesin mõne Navitrolla maali peale, aga need on üsna kallid. Samas näiteks see maal on nii äge. Eks peab mõtlema, kuigi samas, ega kiiret ju pole. 

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Soovitan seinakaunistusi: https://pildiloomaaed.ee/. :)

Anonüümne ütles ...

Navitrollal on paljudest maalidest ka odavamad plakativariandid, aga võib-olla see liigitub Sinu jaoks postri alla... Minul on Navitrolla töid mitu plakatit raamituna seinal.

Madli ütles ...

Eks see oleneb ka postri kvaliteedist, kindlasti leidub korralikke, mis ei kobruta, laineta ega näe odavad välja. Postrite puhul häiribki ming kõige enam see, et need näevad enamasti odavad välja.

A ütles ...

mu meelest sobivad voodi ja riiul hästi kokku, ma ei kannata seda praegu levivat kõige (eriti korraliku täispuidu) ülevärvimise trendi... pigem lasta asjadel olla ning kui ikka kogu aeg ja jõledalt häirib, siis saab ju lõpuks selle pintsli kätte võtta.
no ja seintele saab tellida kleebiseid (nende pluss on lihtne eemaldamine) või siis lasta poster või plakat raamida (on kohe kabedam väljanägemine), midagi maalida, panna jupp tapeeti (paar paani kõrvuti) jne jne

Madli ütles ...

Ega mind muidu ei häirigi, pildil vaatasin, et veits erinevat värvi puit on. A jah, kõige valgeks värvimine ei meeldi mulle üldse, enamasti rikutakse sellega mööbel ära ka, sest tehakse oskamatult.

Voodi all on, kusjuures, ühed autokleepsud. Ma olen mõelnud, et kui üldse, siis mõni raamitud filmiplakat oleks äge. Mul endal on kontorinurgas raamitud Tarantinoplakatid ja need on küll lahedad.

Ebapärlikarp ütles ...

Navitrolla raamitud postrid näevad väga head välja, midagi ei kobuta, lastetuppa sobiks hästi.
Aga mind hoopis huvitab, et misasi see toa aknast paistab? :)

Madli ütles ...

Parkimismaja :)

Aa, kui need näevad head välja, siis uurin edasi, äkki ostangi alguses postri ja siis, kui kunagi rikkaks saan, päris maali.

Madli ütles ...

Haa, ma vaatan ise ka praegu, et jääb mulje, justkui oleksid aknal trellid ees. Tegelikult ei ole, ma ausalt ei hoia oma last vangis.