18 august 2020

Suvepohmell

Mul hakkab vaikselt suvepohmell tekkima, sest eelmisel nädalavahetusel sai JÄLLE mööda Eestit ringi kolistatud. Kuhu jäid need suved, kus ma mitte midagi ei teinud ja kodus istusin? Oot, mul pole ju selliseid olnudki ... Igatahes. Praeguse ringitormamise üks põhjustest on kindlasti see, et me oleme teatavas koroonaootuse palavikus: ei tea ju, kunas enam kusagil käia saab, asub ruttu-ruttu kõik toredad kohad läbi kolada, muidu istun siin oma eebenipuust tornis Kesklinna korteris ja ahastan, et mu elu on tühi ja mõttetu. Jah, ma tean, kuidas see kõlas. 

Seekord võtsime taas suuna Lõuna-Eestisse. Plaanis oli külastada Peipsi lõunaserva, aga paraku jäi see plaan poolikuks, sest jäime Värska lähistel liiva sisse kinni ja kohe nii põhjalikult, et pidime seda mitu tundi erinevate abivahenditega välja kaevama. Mitte mina loomulikult – appi tulid hoopis ühed lähikonnas grilltšillinud vene mehed, kes vaatamata kergelt pidusele olekule olid väga abivalmid. Kui lõpuks auto välja kaevatud oli, ei olnud meil enam soovi Peipsi lähedalgi olla, nii et põrutasime hoopis Sangastesse, minu suguvõsa radadele.




Edasi kulges meie reis ilma vahejuhtumiteta, kui välja arvata see, et meie ööbimiskohas oli mittetöötav WC. Ma valetaks, kui ma ütleks, et see mulle meelehärmi ei valmistanud, aga õnneks olime seal vaid ühe öö ja kuidagiviisi saime hakkama. Positiivse poole peale: Rukki maja restorani söögid olid ülihead ja mulle tohutult meeldis, et igal pool rõhutati just rukist: kõik söögid olid rukkiga, lauakatted olid rukkiteemalised ja igalt poolt võis lugeda rukkikrahvi kohta. Lisaks olid Rukki maja toad nimetatud kuulsate Sangastest pärit inimeste järgi ja minu rõõmuks oli meie tuba August Gailiti nimeline. Sellest inspireerituna kuulasin terve õhtu "Rändaja õhtulaulu" ja rääkisin, kuidas mulle ikka nii väga "Toomas Nipernaadi" meeldis. Raamat siis, filmi ma näinud ei ole. No ja loss ... Kas ma mainisin, et mu juured on Sangastes? Ja kui Sangastes, siis ikka lossis. Naersingi siis õhtul ümber lossi jalutades, et tulin oma valdusi üle vaatama.

Järgmisel päeval olin ma läbi nagu Läti raha, sest ilm oli räigelt kuum ja õhutu, nii et pikemad matkad otsustasime ära jätta. Läksime hoopis Karula rahvusparki avastama ja kui ma ütlen "avastama", siis ma mõtlen "järvi otsima ja nendesse ujuma". Otsingud olid edukad: leidsime ühe imearmsa pisikese järvekese metsa seest, kus oli täiesti inimtühi rand. Nagu paradiis! Loomulikult ei hakka ma selle nime siia kirjutama. Edasi läksime Ähijärve äärde ja lõpujärveks sai Pühajärv. Selleks ajaks olin ma muidugi nii väsinud, et ei võtnud enam jalgugi alla, aga õnneks pakkus Karula rahvuspark ka puhkamisvõimalusi:



Selleks suveks on vast reisikesed läbi ja seda mitte sellepärast, et suvi oleks läbi (mul on siiski veel suvel sünnipäev), vaid et tuleks vaikselt hakata vajalikke asju ka tegema. No kaua võib lihtsalt puhata ja oleskleda? Ernst läks nüüd uude "suurte" rühma ja ma peaks üle vaatama, on tal ikka kõik asjad uueks õppeaastaks valmis – näiteks kõigist riietest on ta küll juba välja kasvanud, väga hull. Varsti võin talle lihtsalt enda riideid kandmiseks anda. Ja ta raamaturiiuli tahaksin ka korda teha. Tegelikult tahtsin millalgi kirjutada Ernsti raamatuvalikust ka, aga selleks olekski mul vaja seal väike inventuur teha. Ja igasugused muud olmeasjad ootavad ka tegemist. Lisaks tahaksin ma minna Sõpruse Puiestee kontserdile, aga miks, oh miks esinevad nad vaid Hiiu pubis? Ma ei taha sinna minna! 

Ma nüüd lähen ja ravin oma suvepohmelli edasi.

Kommentaare ei ole: